Keskkonnatasud peaks tulema Ida-Virusse tagasi

15. märts 2017 ERIK GAMZEJEV
Aivar Kokk.

Aivar Kokk.

Eelmisel neljapäeval ja reedel Ida-Viru ettevõtteid külastanud riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk leiab, et see raha, mida riik keskkonnatasudena Ida-Virust saab, tuleks maakonda tagasi investeerida.

 

Riigikogu majanduskomisjon pühendas Ida-Virumaal terve päeva transiidiküsimustele. Mida tuleks selles majandusharus muuta?

Viimase 10 aasta jooksul on transiidikäive Eestis langenud üle nelja korra. Eesti Raudteel on kaubamahud  juba sellisel tasemel, et raudtee ei suuda ennast enam ise infrastuktuuri tasudega ära majandada. Siin on arutelu koht, kuidas riik ja poliitikud saaksid sellele sektorile appi tulla.

Olen käinud välja idee, et võiks moodustada Team Estonia, mis koondaks nii ettevõtjaid kui ka poliitikuid. Neljapäeva õhtul leppisime kokku, et läheme koos ettevõtjatega aprillis Moskvas ja juunis Kasahstanis toimuvale suurele transiidifoorumile. Eesmärk on suurendada transiidi mahtu kaks korda.

Mida on selleks vaja teha − lasta hindu alla?

Ma arvan, et praegu ei ole asi tariifides, olgugi et Eesti tariifid on kõrgemad kui naaberriikides. Kindlasti on paljugi kinni poliitikas ja mõningates väljaütlemistes. Poliitikud pole ka käinud kaasas ettevõtjatega, et luua majanduskontakte. Oma naabritega tuleb majandussuhteid hoida. Kui vahepeal on need käest ära läinud, siis tuleb püüda neid uuesti üles soojendada.

Samal ajal kui meil on transiidimaht kukkunud mitu korda, on Lätis see vähenenud 10-15 protsenti.  See näitab, et meil on midagi tegemata jäänud. Tuleb Team Estonia püsti panna ning minna ja aidata. Me ei looda hästi kiireid tulemusi, aga hea, kui suudame väikesegi päikesekiire kätte saada. Iga ešelon, mis Eestist raudteed mööda läbi sõidab, toob riigile tulu.

Teie jutust paistab välja, et olete värskelt Sillamäe sadama omaniku Tiit Vähi loengut kuulanud. Ta on aastaid kritiseerinud paljusid Eesti poliitikuid, iseäranis IRLi omi, ja nimetanud neid sõjaõhutajateks, kelle tõttu ongi tema hinnangul transiit kokku kuivanud. Kas saite selle erakonna liikmena samuti temalt noomida?

Ma olen ise alates 1991. aastast olnud ettevõtja ja mitme ettevõtte omanik ka praegu ning sõltumata Tiidu jutust on meil majandusest ühised arusaamad.

Eestis on levinud seisukoht, et suhete parandamiseks Venemaaga on Eesti omalt poolt kõik võimaliku teinud ja pall on Venemaa väravas. Mida teie arvates saaks ja peaks Eesti veel tegema?

Viimastel aastatel ei ole meie ministrid ega riigikogu komisjonide juhid käinud olulistel transiidifoorumitel. Nüüd oleme andnud lubaduse, et kahele foorumile läheb riigikogu majanduskomisjon oma delegatsiooniga kohale ja püüab enne ka kohtumisi kokku leppida.

Kui Venemaa kõrgemal poliitilisel tasemel on otsustatud muuta Balti riikide kaudu kulgev transiit minimaalseks, siis mida veel annab teha?

Läti, Leedu ja Eesti on ühtemoodi tundnud muret oma idanaabri käitumise üle, aga millegipärast on kaks Balti riiki suutnud suurema osa kaubavoogusid alles hoida, aga üks ei ole. Ma arvan, et meie poliitikutel on põhjust vaadata oma kapsaaeda ja püüda aidata. Kas sellest on ka tulu?  Ma ei julge täna kõva häälega öelda, et homme muutub olukord teistsuguseks, aga kui me mitte midagi ei proovi, siis on kindel, et tulemust ei tule.

Viimased 20 aastat on räägitud Ida-Viru suurest majanduspotentsiaalist, aga kui vaadata statistikat, siis ei paista see välja ei tööhõive ega ka keskmise palga poolest. Milles on põhjus?

Ida-Virumaa on olnud üks suuremate investeeringute piirkondi Eestis, eriti kui vaadata tööstust. Aga siin on puudu kõigest muust. Kuid majandus laiemalt kiratseb väga paljudes paikades Eestis. Põlvas, Võrus või Valgas on mured enam-vähem samad mis Ida-Virumaal.

Riigisektorit peaks rohkem Tallinnast välja viima. Kas sisekaitseakadeemia siiatoomine  päästab Ida-Virumaa olukorra? Kindlasti ei. Aga ta toob uue hingamise ja parandab olukorda. See pole ainuke samm.

Me teame,  et Ida-Virumaalt kogutakse kokku väga paljusid keskkonnatasusid. See raha tuleks siia tagasi investeerida, et inimesed tahaksid siin elada ja ettevõtjad oma ettevõtteid luua.

Täpselt sama juttu rääkis viis aastat tagasi Põhjarannikule antud intervjuus teie erakonnakaaslane Erki Nool, aga ei ole seda maksutulu Ida-Virumaale rohkem tulnud. Kes ei lase sel sündida?

Poliitika on uues koalitsioonis siiski muutunud. Praegune kindel seisukoht on, et riigipoolsete investeeringute mahtu Ida-Virumaale kindlasti suurendatakse.

Milleks need investeeringud konkreetsemalt kuluvad?

Riigiasutuste siiatoomisele, aga ka tööstusparkide, haridussüsteemi ja infrastruktuuri toetamisele. Ettevõtluse arenguks on kindlasti vajalik infrastruktuur. Lähima kahe aasta jooksul paraneb Narva suunduva raudtee olukord. Praegu on see ainuke liin, kus rong 120 km/h sõita ei saa.

Ida-Viru tööstusparkide taristu ehitamisse Narvas ja Jõhvis on riik juba päris palju investeerinud, aga need uued ettevõtted ja töökohad tulevad sinna märksa visamalt, kui algul loodeti. Kuidas saaks riik kaasa aidata, et tööstuspargid tühjaks ei jääks − kas on päevakorral ka piirkondlikud maksusoodustused?

Üleöö ei teki midagi. Tuleb luua tingimusi. Ida-Virumaa eelis teiste piirkondade ees on tööjõu olemasolu. Tööjõumahukamad ettevõtted vaatavad ikka üha rohkem Ida-Virumaa poole. On arutatud ka maksude erisusi.

Haldusreformi käigus oleme välja käinud mõtte, et riigi poolt omavalitsustele makstavad toetused oleksid seotud keskmise palgaga piirkonnas.