Lüganuse rahvas läheb lubjakarjääri vastu kaitsealaga

15. märts 2017 KÜLLI KRIIS
Selles, et 2005. aastal õnnestus Lüganusel lubjakivikarjääri tulek ära hoida, oli suur osa ka kohaliku rahva agaral vastuseisul.

Selles, et 2005. aastal õnnestus Lüganusel lubjakivikarjääri tulek ära hoida, oli suur osa ka kohaliku rahva agaral vastuseisul.

Matka külasse kavandatav lubjakarjäär hävitaks kohalike elanike hinnangul sealsed väärtuslikud looniidud, mistap taotletakse vallavalitsuselt ja -volikogult Matka loopealse kohaliku maastikukaitseala loomist.  

 

Juba aastal 2005 tellis Lüganuse Tagaküla seltsing pärandkoosluste kaitse ühingult botaanilise ekspertiisi Matka küla mõnele maaüksusele, et nende väärtus kindlaks teha. Selgus, et need maaüksused koos lähikonna rohumaadega moodustavad suhteliselt suure ulatusega lagedate niiskete looniitude kompleksi. Arvestades, et Ida-Virumaal on looduslikus seisundis niite küllaltki vähe säilinud, pidas ekspertiis sellise ala olemasolu omaette väärtuseks ning tervitas mõtet, et kohalik omavalitsus selle kaitse alla võtaks.

See oli aeg, mil Murru kinnistule esimest korda lubjakivikarjääri taheti teha. Vallavalitsus küll kaitseala loomise taotlust menetlusse ei võtnud, ent karjääriplaan siiski vaibus.

“Kui arendajalt nõuti keskkonnamõjude hindamist, siis ta selle asjaga enam edasi ei läinud,” meenutas Kaja Toikka MTÜst Lüganuse Tagaküla, mis tookord väga agaralt, tegusalt ja tulemuslikult karjääri vastu seisis.

Nüüd on lubjakivikarjääri avamine uue arendaja eestvedamisel taas päevakorral ning uuesti võeti üles ka kaitseala loomise mõte.

Väärtusliku maastiku kaitseks 

Kaitseala loomise taotluses on märgitud, et kui 2005. aastal ohustas eksperdi hinnangul niidualasid karjatamise ja niitmise puudumine, siis pärast seda on neid alasid igal aastal niidetud ning viimastel aastatel karjatatakse seal veiseid − see on niidu geobotaanilist väärtust kindlasti parandanud.

Igatahes on 2011. aastal keskkonnaameti tellimusel valminud loopealsete ja kadastike hoolduskavas kaardil punasega märgitud esinduslikumate looalade hulgas ka Lüganuse-Matka ja Purtse-Matka looniidud. Sellessamas kavas rõhutatakse, et avatuna säilinud loopealsed on tänapäeval üliväärtuslikud ja haruldased, mistõttu on lubamatu neile ning nende naabrusse kaevanduste rajamine.

Matka looniidu kaitse alla võtmise eesmärgina nimetatakse soovi säilitada sealne ajalooline pärandmaastik kui Ida-Virumaal haruldane kooslus ning kaitsta seda liigse inimmõju, muu hulgas kaevandamise eest. Mingeid lisakulutusi selle ala kaitse alla võtmine ja seal kaitse korraldamine vallale ei tooks, küll aga on võimalik poollooduslike koosluste hooldamise eest toetust taotleda.

Kaja Toikka ütles, et karjääri vastu seistes on rõhuasetus ajaga muutunud: “Kui me eelmisel korral rõhusime rohkem põhjaveekihi kaitsmisele, siis nüüd loopealsete hoidmisele − sellised alad on riiklikul tasemel kõrgendatud tähelepanu all.”

Vallavalitsus on karjääri vastu 

Veebruari lõpus andis Lüganuse vallavalitsus keskkonnaametile teada, et nad on arendatavale lubjakivikarjäärile vastu.

Märgiti, et kohalikul omavalitsusel on piisavalt kogemust olemasolevate kaevandamisest tulenevate muredega ja ka rajatavate kaevandustega. Juhiti tähelepanu, et ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastateks 2011-2020 kohaselt on kõige suurema keskkonnamõjuga lubjakivi ja dolokivi kaevandamine ning seega tähendaks ehituslubjakivi kaevandamisega nõustumine Matka küla lähiümbruses Murru lubjakivimaardlas kaitsmisväärse ja looduskeskkonnale võimalikult suure kahju põhjustamist.

Vastuses märgitakse, et kuigi arendaja on elanikele välja pakkunud sõltumatu ekspertiisi tegemise võimalust ning usutavasti annaks see vastused võimalike mõjude osas, on vallavalitsus seisukohal, et kaevandustegevus Lüganuse küla keskel on asukoha poolest ebasobilik ning mõjutaks küla iseloomu ja miljööväärtust. Ka ei omaks Murru karjäär riiklikku tähtsust, sest mõne kilomeetri kaugusel Kõrkkülas on paekivikarjäär juba olemas.

“Vald toetab meid küll, aga valla seisukoht pole kellelegi siduv,” nentis Kaja Toikka. “Kui vaadata näiteid mujalt Eestist, siis lõpuks püütakse kaevandamise ärahoidmiseks ikka kaitseala moodustada.”