Ungarlased teevad praktikat Ida-Viru söögikohtades

14. märts 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Peller Daniel ja Finta Aron toimetavad kaks kuud Jõhvis linna servas asuvas Gruusia trahteris Mimino. Ööbivad nad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilaskodus ja juba esimesel õhtul õnnestus neil kohalike noortega sõbruneda.

Peller Daniel ja Finta Aron toimetavad kaks kuud Jõhvis linna servas asuvas Gruusia trahteris Mimino. Ööbivad nad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilaskodus ja juba esimesel õhtul õnnestus neil kohalike noortega sõbruneda.

15 Gundel Károly kulinaariakooli õpilast teevad oma ettevõtte praktikat Ida-Viru söögikohtades. Eelmisel nädalal saabunud ungarlased jäävad siia kaheks kuuks.

 

Tulevane kokk Peller Daniel ja kelneriõpilane Finta Aron polnud kunagi varem Gruusia toite maitsnud, aga nüüd on neil selleks suurepärane võimalus, sest nad praktiseerivad Jõhvi trahteris Mimino.

Õnneks soojendavad praktikakoha köögi toidud hästi keha, sest kohalik ilm mõjus Ungari noormeestele külmašokina. Nende kodumaal läheneb temperatuur juba kahekümnele. Eesti on kõige põhjapoolsem ja külmem koht, kus nad on kunagi käinud. Ja nüüd tuleb siin kaks kuud vastu pidada.

Raskem on parem

Peller ja Finta oleksid võinud praktikale minna ka Prantsusmaale, Saksamaale või Taani, aga eelistasid kaugemat ja neile kõige tundmatumat riiki.

“Ma ei teadnud palju Eestist, küll aga teistest riikidest. Usun, et raskem on parem,” ütles Peller, kes pole varem kodust nii kaua eemal olnud.

Mõlemale on see esimene praktika, sest nad on alles kaks kuud õppinud. “Kolleegid on köögis väga kiired, aga ma ei karda. Tahangi õppida ja kogemusi saada. Aune [kokk Aune Ploomi − toim.] on väga toetav ja abivalmis,” kiitis Peller.

Gruusia köök on noormeestele meeltmööda, sest seal kasutatakse palju vürtse ja vürtsikas toit mõjub kodusena. Pellerile maitsevad väga baklažaanirullid, Fintale aga meeldib, kuidas Miminos liha valmistatakse.

Köögis ja teenindussaalis suhtlevad ungarlased inglise keeles − välispraktikale saamise eelduseks olidki inglise keele oskus ja head hinded.

Kohalike klientide keelt mõistmata ei saa Finta tellimusi vastu võtta, küll aga neid täita ja toite ette kanda. Noormees loodab saada jutule mõne inglise keelt oskava kliendiga, et kelnerioskusi veelgi paremini omandada.

Just keeleküsimus oli see, mis Mimino juhatuse liikme Evelin Tartlani algul välispraktikantide suhtes ettevaatlikuks tegi.

“Lootsin, et nad oskavad natukene ka vene keelt, sest meie köögis on eestlased, venelased, grusiinid ja armeenlased. Õnneks üks kokk oskab nii palju inglise keelt, et saab hakkama, ja on neile nagu ema eest.”

Saavad ettekujutuse

Kohalikke praktikante võtab Mimino vastu 2-3 korda aastas.

“Aga olen kohe öelnud, et meil ei ole aega nendega väga palju tegelda, sest tööd on nii palju. Samas on nad saanud väga hea kogemuse. Praktikandid on ise öelnud, et mis kasu oleks kusagil rahulikus kohas praktiseerimisest. Oleme pannud praktikante ka nädalavahetustel tööle, et nad näeksid, mis tegelikult toimub. Üks poiss oli kaks korda praktikal, aga kui lõpetas kooli, siis kokaks tööle ei läinudki. Ütles, et tal polnud kokaametist üldse aimu, aga praktikal nägi ära, mida see töö endast kujutab,” vahendas Tartlan.

Kõige suurem hirm on praktikantide ohutuse pärast, et nad endale viga ei teeks. “Kuna Ungari kokaõpilane on nii vähe õppinud, siis masinate ligi ei julge teda esialgu lasta.” Samas ei jäta Mimino sellepärast praktikante võtmata. “Eks noortesse tuleb panustada − kust nad muidu õpivad? Lugemisest on vähe kasu,” usub Tartlan.

Sama meelt on ka Jõhvi kontserdimaja kohviku Noot pidajad Aare Rebban ja Rita Engaste.

“Ma ei mõelnud hetkegi, kas võtta välispraktikandid või mitte. Olen ise niimoodi maailmas ringi käinud ja õppinud ning tahan seda võimalust anda ka teistele,” põhjendas Rebban.

Kelneriõpilane Penelope Karczis on tänu töökogemusele näidanud end juba esimeste päevadega heast küljest.

“Ma töötan õpingute kõrvalt bistroos. Põhiline erinevus ongi see, et ma ei mõista siinseid inimesi: paljud ei räägi inglise keelt ja see teeb töö raskemaks. Samas on kõik sujunud,” rääkis kohviku Noot praktikant.

Gundel Károly kulinaariakooli õpilaste vastuvõtja on Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.

“Suhtlemine sai alguse eelmisel aastal, kui käisime oma kooliga Ungaris kulinaariavõistlustel ja saime seda korraldanud kooliga hea kontakti. Neil oli vaja Erasmus+ programmi partnerit,” selgitas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse teeninduserialade juht Ene Valgemäe.

Alanud koostöö tulemusel on eelmisest nädalast Ida-Viru ettevõtetes praktikal 15 tulevast kondiitrit, kelnerit ja kokka. “Meil ei jäänud muud üle kui pöörduda oma heade partnerite poole ja õnneks enamik pidas seda heaks väljakutseks,” ütles Valgemäe.

Lisaks kohvikule Noot ja trahterile Mimino löödi käed TÜ Narva kolledžis asuva kohvikuga Muna, Narva linnuse restoraniga Rondeel ja Narva-Jõesuu spaahotelliga Noorus. Kõige raskem oli leida praktikakohta noortele kondiitritele, nii tuli kuus õpilast rakendada tööle kutsehariduskeskuse õpperestoranis.