Vene turistid liiguvad rohkem Narvast välja

8. märts 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Ida-Viru maavalitsuse tellitud uuringu tarbeks intervjueeriti Narva piiripunktis Venemaa elanikke. Pilt on illustreeriv.

Ida-Viru maavalitsuse tellitud uuringu tarbeks intervjueeriti Narva piiripunktis Venemaa elanikke. Pilt on illustreeriv.

Ida-Viru maavalitsuse tellitud 2015. ja 2017. aasta võrdlusuuring “Venemaa turist Ida-Virumaal: Mida ta siin tegelikult teeb?” annab ettevõtetele ja asutustele kasulikku teavet, kuidas idanaabritele meele järele olla.

Tartu ülikooli Narva kolledži kahest piiriületajate uuringust aktuaalsem on kordusuuring, mis viidi läbi eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses. See näitab, millised muudatused on toimunud 2015. aastaga võrreldes Venemaa turistide ostukäitumises, teenuste tarbimises ja rahulolus infrastruktuuriga.

Geograafia laieneb

Üks silmatorkav muutus on see, et kui kahe aasta eest jäi umbes 85 protsenti idanaabritest Narva pidama ning vähesed liikusid edasi mujale Ida-Virumaale ja Eestisse, siis nüüdseks piirdub piirilinnaga umbes 58 protsenti. 30 protsenti ehk neli korda rohkem avastab ka ülejäänud maakonda: Narva-Jõesuud, Sillamäed, Toilat, Jõhvit ja Kohtla-Järvet. Mujale Eestisse suunduv turistide hulk on jäänud samaks, umbes 12 protsendi piirimaile, aga Tallinnale on sihtkohana lisandunud Rakvere.

“See näitab, et Venemaa turistide Eesti külastuste geograafia laieneb ning nende vastuvõtmiseks ja vajaduste rahuldamiseks (keeleoskus, spetsiifilised ostusoovid) peavad olema paremini valmis ka teised Virumaa keskused. Jälgides Venemaa turistide kiiret liikumist lääne suunas, võib oletada, et varsti satub nende aktiivsesse huviorbiiti ka Rakvere ja kogu Lääne-Virumaa,” märkis üks uuringu koostajatest Jelena Rootamm-Valter.

Ida-Viru maavanema Andres Noormäe hinnangul ei tohiks seda trendi tähelepanuta jätta.

“Kui veel kaks aastat tagasi oli Narva ostlemise koht ja vähesed sõitsid välja, siis olukord on muutunud. Vene turistide voog hakkab Eestisse laiali minema. Samal ajal pole Tallinna-Narva maantee ääres ühtegi suurt kaubanduskeskust, et hoogu maha tõmmata. Teine asi, millest olen nii maakonnas kui ka Põhja-Eesti Turismis korduvalt rääkinud: me oleme tuiksoone peal, kus liigub meeletu mass, ja kui lihtne oleks meil end turundada! Me ei pea käima kallitel messidel. Võib panna LED-ekraanid, mis kutsuvad maanteelt maha keerama,” tõi Noormägi näiteks.

Uuringust tuleb välja, et lõviosa piiriületajatest käib Eestis rohkem kui kord aastas: 2015. aastal oli korduvkülastajate osakaal 85 protsenti, tänavu juba 90 protsenti. Kõige rohkem on kasvanud Eestit kaks kuni neli korda aastas külastavate turistide grupp − ligi kaks korda. Need on enamasti majutusega ehk puhkama tulnud turistid, kes kasutavad Ida-Virumaal ka muid teenuseid.

Suurenenud on ka mitu korda kuus Eestit külastavate turistide hulk. Need on ühepäevakülastajad, kes tulevad Eestisse ja Ida-Virumaale enamasti kaubareisile või külla. Kuna kaubareisile tullakse tavaliselt sõiduautoga − sõiduautodega piiriületuste arv on oluliselt suurenenud −, mõjutab see positiivselt Ida-Viru kaupmeeste käekäiku.

Rõõmustamiseks on põhjust ka hotellipidajatel: 2015. aastaga võrreldes on ööbijate osakaal tõusnud 38 protsendilt 44 protsendile. Positiivne trend on, et kui kriisiaastal peatusid majutusasutustes vaid pooled ööbijad ja ülejäänud kasutasid sugulaste-tuttavate öömaja, siis tänavu esimesel kuul valis hotellimajutuse 74 protsenti ööbijatest.

Majutusteenuste kõrval kasutati alati sauna ja basseini ning lisaks osteti massaaži (30 protsendil juhtudest) ja raviprotseduure (10 protsendil juhtudest). Hotellides kiideti hommikusöögi kvaliteeti.

Ostukäitumine on muutunud

Valdav osa Vene turiste tuleb siiski Ida-Virumaale sisseoste tegema ja nende ostukäitumine on muutunud.

Kui kahe aasta eest osteti valdavalt toitu − piima- ja lihatooteid, alkohoolseid jooke ja maiustusi −, siis praeguseks on suurenenud riiete ning kodukauba ja -tehnika varumine. Kõigi kaubagruppide puhul peetakse endiselt tähtsaks, et nad pärinevad originaalselt või usaldusväärselt tootjalt. Kindel kvaliteet, sh päritolu, ongi üks oluline Narvast ostmise põhjus.

Toiduostude hulgas püsivad stabiilselt ostukorvis lemmikuteks saanud piimatooted: kõige rohkem nimetati juustu, kohukesi, võid, jogurtit ja keefirit. Uuringu autorite üllatuseks nimetas mitu turisti, et ostab Eestis pidevalt ka ravimeid. Uue ostuartiklina hakkasid silma taimede seemned.

Samas kahetsesid küsitletud, et sooduskampaaniad toimuvad Ida-Virumaa kaubanduses täpselt samal ajal kui kodukohas. “Võib olla tuleks kaupmeestel oma sooduskampaaniate aega nii kavandada, et need täielikult Venemaal toimuvatega kokku ei langeks?” pakkus Rootamm-Valter.

Lisaks ostukäitumisele võeti uuringus vaatluse alla Vene turistide pikaajaline viibimine ehk puhkuse veetmine maakonnas. 2017. aastal puhkab või on valmis Eestis puhkama 52 protsenti küsitletuist, mida on 2015. aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Põhjusena, miks Eestis pikemalt puhata ei soovita, tuuakse peamiselt ilmastikuolusid − külma ja heitlikku suve.

“Ilmselt on Eesti hotellidel tarvis orienteeruda ümber teenusele, mis pakub n-ö tavapuhkuse kõrval (meri, rand) ka muid võimalusi, näiteks vaatamisväärsuste külastamist ja aktiivse ajaveetmise võimalusi (turistid on nimetanud kalastamist, pidusid, kasiinosid jms). Tundub, et Venemaa turist on muutumas nõudlikumaks ning valivamaks,” järeldas Rootamm-Valter.

Ühe probleemina osutas uuring sellele, et idaturistide osavõtt avalikest sündmustest on erakordselt tagasihoidlik ja selles on toimunud tagasiminek. Peamiste sündmustena nimetati 2017. aastal soodusmüüke. Kultuurisündmustest nimetati kahel korral Narva linna päevi, ühel korral silmupäevi, linnaekskursiooni, koertenäitust − ja see on kõik.

Lastega pered sihikule 

Tähelepanuväärne on seegi, et tänavu küsitletud Venemaa turistidel oli palju harvemini kaasas lapsi. “See ei ole turismi ega ka kaubanduse arendamise seisukohalt positiivne tendents. Lapsed kasvavad suureks, ilma et neil tekiks Eesti külastamise harjumus. Võib olla tuleks mõelda rohkem sellele, et pakkuda sihipärasemalt turismitooteid lastega peredele,” arvas Rootamm-Valter.

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen nõustus, et lastega pered tuleb rohkem sihikule võtta. “EASi (ettevõtluse arendamise sihtasutuse) toel teeme sel kevadel peredele suunatud reklaamikampaania nii Peterburis, Soomes kui ka Eestis.”

Selleks, et saavutada laiemat positiivset nihet maakonna kui terviku külastatavuses, tasub Jaloneni hinnangul peredele panustada. Põhjuseks on lihtne matemaatika: pere on rohkem kui üks turist korraga. Teine kaalutlus on see, et suvel on majutusasutuste voodikohad nii ehk naa täis, seega püütakse lastega perede ja kooligruppidega täita hotelle madalhooajal.

Jalonen kinnitas, et Venemaa on jätkuvalt üks Ida-Virumaa prioriteetsetest turgudest. Selleks, et lähiaastail oleks turunduses võimalik kasutada senisest suuremaid summasid, taotleb turismiklaster piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist ligi 450 000 eurot.

Statistikaameti andmeil oli Vene turistide ööbimiste arv Ida-Virumaal eelmisel aastal veidi üle 84 000, mis tähendas 10 protsendi suurust tõusu. Võrdluseks, et 2015. aastal langes Ida-Virumaa suurim välisturg Venemaa 22 protsenti.

Huvi kasvu on tajunud ka Eesti konsul Peterburis Jaanus Kirikmäe. Eelmisel aastal väljastati viisasid 9 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Detsembris oli tõus ligi 40 protsenti. “Selle aasta jaanuaris ja veebruaris oleme väljastanud viisasid üle kahe korra rohkem kui 2016. aasta samadel kuudel.”