Kringel ja žürii

7. märts 2017 TIIA LINNARD
Tublid lapsed need Kiviõli vene kooli 6. klassi lapsed!

Tublid lapsed need Kiviõli vene kooli 6. klassi lapsed!

Põhjarannik käis kaemas maakonna kooliteatrite festivali ning liigutas seal žürii targa jutu peale kõrvu.

Mida hakkab kuuenda klassi laps peale teadmisega, et “teine ja kolmas plaan − see töötab alati”?

Mis plaan? Mis teine ja kolmas?

See teadmine ei jõua talle kohale.

See ei jõua õpetajalegi kohale, kes oma heast tahtest lastega kooliväliselt tegeleb.

Näpuotsaga eestikeelset teatrit

Eile algas Jõhvis Ida-Virumaa kooliteatrite festival, mis kestab kolmapäeva pärastlõunani välja.

Kolm päeva ja 24 etendust. See on väga hea saak! Järelikult teatrit tehakse − nii koolides kui stuudiotes kui loomemajades kui huvikeskustes. Kooliteatritel Ida-Virumaal on seega rohkem kui hing sees.

Ainult et eestikeelse teatritegemisega on lood kehvad. Eile mängisid 5.-9. klasside näitetrupid. Neid oli viis, ainuke eestikeelne Mäetaguse põhikooli näitetrupp.

Täna võistlevad 10.-12. klasside õpilased. Nende seas on konkurents kõige suurem. 11 lavastust, edasi riigifestivalile pääseb igast vanuserühmast vaid üks.

11 lavastusest on eestikeelsed üksnes kaks: “Kadunud kindapood”, mida mängib Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse kooliteater, ja “Lõputa lugu”, mida mängib Jõhvi puuetega inimeste koja näitetrupp. Mõlema juhendaja on Raili Tamm.

Homme on laval kõige nooremad osalejad, 1.-4. klassi õpilased. Truppe on kaheksa, eestikeelseid lavastusi kolm: Kiikla rahvamaja näiteringilt, Mäetaguse põhikooli näitetrupilt ja Narva keeltelütseumilt.

Eesti lapsed on teatritegemisse kaasatud seega vaid Mäetaguse ja Jõhvi vallas. Aga mujal? Mis mujal toimub?

Kindlasti annaks eesti keeles mängimine palju ka vene lastele. See oleks ju keeleõpe missugune, palju põnevam kui niisama sõnu pähe tuupida. Põnevam ja mängulisem.

Seega − teatritegemisel oleks Ida-Virumaal küll ja küll ruumi, kuhu laieneda. Aga küllap jõuab. Jõuab veel.

Kuidas lapsed mängisid?

Eilne päev lõppes Narva laste loomemaja teatristuudio 16. Komnata võiduga. Nad mängisid “Sinilindu”. Stuudiot juhendavad Olga ja Vitali Katuntsevid. Nad olid sel festivalil väljas viie lavastusega!

Narvalastel pole riigifestivalile pikk tee minna, sest keskastme riigifestival toimub tänavu Jõhvis 21. ja 22. aprillil. Nad mängivad seega samas saalis − Jõhvi kontserdimaja suures saalis, kus maakonna festivalil võidu saavutasid.

Täna selgub gümnaasiumiastme võitja, kes jätkab võistlemist 7.-9. aprillini Tallinnas toimuval riigifestivalil, ja homne päev toob selgust kõige väiksemate teatrihuviliste puhul − kes pääseb algklasside riigifestivalile 5. ja 6. mail Harjumaal Kolgal.

Põhjarannik käis eile kaemas Kiviõli vene kooli näitetrupi etendust “Kohvritäis jama ehk Kiiresti ja hästi − mõlemat korraga ei saa”.

Truppi juhendab vene keele ja kirjanduse õpetaja Tamara Simonovitš, kelle käe all on lapsed saanud koolis näitemängu teha juba 1980. aastate lõpust.

Sedapuhku toodi siis lavale väga irriteeriva pealkirjaga näidend “Kohvritäis jama”, autoriks tuntud vene dramaturg Ljudmila Petruševskaja.

Žüriisse kuulunud Rakvere teatri näitleja Tiina Mälberg märkis, et ta polegi varem selle näidendiga kokku puutunud, kuigi kooliteatrite festivalid pole talle uus teema.

Huvitav näidend oli see tõesti.

Kuidas Kiviõli vene kooli 6. klassi lapsed mängisid?

Hästi! Lapsed mängivad alati hästi!

Üht, teist ja kolmandat

Rätsepmeistri rollis olnud 12aastasele Leonidile oli see kolmas osatäitmine oma elus.

Ta sai sellega väga väärikalt hakkama. Rahulikult ja väärikalt. “Jaa, mulle meeldib laval olla,” märkis ta ning rääkis, et lisaks proovidele koolis teeb ta ka kodus tööd, et tekst ikka ilusti peas oleks.

Oli küll, ilusti peas.

Aga žürii ütles, et tekstist olulisem on lavaline tegevus. Ja veel ütles, et huvitavam oleks, kui “mõtled üht, teed teist ja ütled kolmandat”.

Vabandust, aga need lapsed käivad täiesti tavalise kooli täiesti tavalises kuuendas klassis. Nad ei ole lavakunstikooli lõpetanud!

Kuigi näitemängu on Kiviõli vene koolis tehtud aastakümneid, osaleti maakonna teatrifestivalil esimest korda.

Koolis on peetud oma festivali. Mullu osales seal neli truppi, igaühel 20minutiline lavastus tagataskust võtta.

Paraku toimub see mais, veebruariks pole veel ükski lavastus mänguküps, et maakonna festivalile minna. “Seekord mõtlesime, et aitab n-ö omas mahlas olemisest, vaja on minna koduseinte vahelt välja,” rääkis laste juhendaja Tamara Simonovitš.

“See pole veel teater”

Enne žürii ette minekut oli õpetaja arvamusel, et esimese korra kohta polnud vigagi. Et läks päris hästi. “Ma loodan, et ka žürii meile midagi halba ei ütle. Me olime tublid.”

Žüriisse kuulusid lisaks Mälbergile Margus Grosnõi, samuti Rakvere teatrist, vabakutseline näitleja ja lavastaja Allan Kress, Jelena Vaher teatrist Lepatriinu ja Valentina Fursova teatrist Tuuleveski.

Žürii läbisegi: “Leidsite näidendi, õppisite sõnad ära, aga see pole veel teater.”

Žürii läbisegi: “Te ei saa aru, mida mängite.”

Žürii läbisegi: “Peab olema teine plaan, teine ja kolmas plaan − see töötab alati.”

Žürii läbisegi: “Mängige midagi lihtsamat.”

Mitu korda suurem

Muidugi on see teater − laste endi teater!

Muidugi pole see päris teater. Päris teatris lastaks sellise mängu eest päevapealt lahti.

Teatrisse ei võetakski kedagi tööle, kes mängib nagu laps.

“Kui koolis teatrit tehakse, on juba hästi,” tõdes Mälberg samas ning soovitas õpilastruppidel rohkem ringi vaadata, mida teistes koolides ja stuudiotes tehakse. Vaadata selle pilguga, mida oleks neilt õppida.

Kiviõli lavastus sai ikka kiita ka − muusika eest ja projektori kasutamise eest, mis võimaldas ühe pildiga seinal öelda rohkem kui hunnik dekoratsioone.

Žürii avaldas lootust, et Kiviõli vene kool tuleb järgmisel aastal jälle festivalile.

Ma loodan samuti.

Nagu ka seda, et žürii räägib oma tarka juttu järgmisel aastal väikeste teatrihuviliste juhendajatele eraldi − neid näitlejameisterlikkuse teise ja kolmanda plaani asju −, laste poole pöördumist aga alustab sõnadega: “Te olite väga, väga tublid!”

Seekord oli aga nii, et festivali korraldajate poolt igale trupile antud magusa kringli kasutegur oli žürii tarkadest sõnadest mitu korda suurem.