Ühistu loovutas esimese kasutu korteri riigile

2. märts 2017 NIINA VOROPAJEVA
Kohtla-Järvel asuv korteriühistu Järveküla tee 58 on esimene, kes probleemse korteri riigile üle andis.

Kohtla-Järvel asuv korteriühistu Järveküla tee 58 on esimene, kes probleemse korteri riigile üle andis.

Eile vormistas Kohtla-Järve Järveküla tee 58. maja ühistu esimees notari juures ühe korteri riigile üleandmise akti. Märtsis kavatseb ta sedasama teha veel teisegi selles majas asuva korteriga.

 

“Tehing sai tehtud,” ütles Järveküla tee 58. maja ühistu esimees Tamara Abrajeva rõõmsalt. “Nüüd võib meie ühistu palju kergemalt hingata. Palju aastaid rippus see korter meil kivina kaelas. Korteri endine omanik suri ära, pärijaid tal ei olnud ning ühistul tuli korter koos võlgadega välja osta. Seda korterit maha müüa või rendile anda ei olnud mingit võimalust. Korter on kohutavas seisukorras, selle eest maksta − muu hulgas kütte eest − tuli aga ühistul.”

Abrajeva sõnul ei ole korteri riigile loovutamise protseduur kuigi keeruline: tuleb end notari juurde vastuvõtule kirja panna ning kokkulepitud päeval ja kellaajal tehing ära vorrmistada. Ning nüüdsest saadab ühistu korteriarved rahandusministeeriumi, kes riigile üle antud korterite eest vastutab.

“Märtsi lõpus kavatseme ära vormistada veel ühe sellessamas majas asuva tühjalt seisva korteri loovutamise,” rääkis ta. “Selliste korterite igakuised küttearved ületavad notari juures tehingu vormistamise tasu. Meil on lihtsam maksta 50 eurot notarile kui pidada ülal sellist korterit.”

Muud ei jää üle

Asjaõigusseaduse kohaselt saab iga omanik kinnisomandist loobuda ja see läheb üle riigile, kelle esindaja on rahandusministeerium. Seni on seda võimalust kasutanud eraomanikud. 2016. aasta lõpus hakkas riigi kasuks loobutud kinnisomandite arv näitama kasvu, eriti korterite puhul. Kui 2013-2015 loobuti keskmiselt 10 kinnistust aastas, siis 2016. aastal oli selliseid loobumisi 38.

Varasematel aastatel olid tüüpilisteks loobutud kinnistuteks uusarenduspiirkondades asuvad välja ehitamata teede ja tänavate alused maad ning elektrienergia liitumiskilbi alused maad. 2016. aastal kasvas korteritest loobumine ja riigile anti üle 16 korterit, millest 11 asub Ida-Virumaal.

2017. aasta alguses on riigile üle antud või andmisel 58 korterit (neli üksikut korterit eraomanike poolt, 31 korterit Kohtla-Järve linna poolt, kaks asustamata 12 korteriga korterelamut eraomaniku poolt Martna vallas).

Korterite üleandmise tüüpiline põhjus on see, et korteritega seotud ülalpidamiskulude maksmine käib omanikele üle jõu ja kortereid ei ole võimalik nõudluse puudumise tõttu ka maha müüa.

Luuakse töörühm

“Kinnisvarast loobumine ei ole lahendus, kuid näitab, et probleem on kasvanud kohalikul omavalitsusel üle pea, ning olukord vajab riigi sekkumist ja teema terviklikku analüüsi,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. “Tegemist ei ole ainult kinnisvara ja riigivara valitsemise probleemiga, vaid laiema teemaga, mis hõlmab regionaalpoliitikat, elamupoliitikat, sotsiaalpoliitikat ja linnaruumi planeerimist. Lahendused tuleb välja töötada riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös.”

Rahandusministeeriumi ning elamupoliitika eest vastutava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös kutsutakse kokku töörühm, kuhu kaasatakse ka kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni ja kohalike omavalitsuste esindajad. Möödunud aasta lõpus tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tühjenevate korterelamute ja korteriühistu võlgnevuste probleemi lahenduste võrdleva õigusliku analüüsi, mille eesmärk oli analüüsida olemasolevaid õiguslikke lahendusi ning välja töötada metoodika nende komplesseks rakendamiseks ühistute võlgade probleemide lahendamisel. Kesksel kohal on arveid korralikult maksvate elanike huvid. Nimetatud uuring pakub probleemide lahendamiseks mitu meetodit.