Tugev aastalõpp tõi Eesti Energiale hiidkasumi

28. veebruar 2017 ERIK GAMZEJEV
Auvere elektrijaama lõpliku valmimise tähtaja ületamise eest sai Eesti Energia ehitaja General Electricult ühekordse leppetrahvi 66 miljonit eurot, mis moodustas rohkem kui kolmandiku eelmise aasta puhaskasumist.

Auvere elektrijaama lõpliku valmimise tähtaja ületamise eest sai Eesti Energia ehitaja General Electricult ühekordse leppetrahvi 66 miljonit eurot, mis moodustas rohkem kui kolmandiku eelmise aasta puhaskasumist.

Varasemast suurem paindlikkus, kulude kokkuhoid ja Auvere elektrijaama ehitajalt saadud leppetrahv tõid elektri ja õli nigelatele hindadele vaatamata Eesti Energiale 2016. aastal rekordilise − 171 miljoni euro suuruse puhaskasumi.

Eesti Energia teenis 2016. aastal äritulu 832 miljonit, vähendades samas aastaga kulusid 23 miljoni euro võrra. Läbi aegade rekordiliseks kujunesid nii kulumieelne ärikasum − 327 miljonit eurot − kui ka puhaskasum 171 miljonit eurot. Omanikule ehk Eesti riigile teeb Eesti Energia juhatus ettepaneku maksta eelmise aasta eest dividende 47 miljonit eurot.

66miljoniline leppetrahv

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila tõi esile, et kehvale aasta algusele, mil põhjas olid nii elektri kui õli hinnad, tuli tasakaaluks tugev teine poolaasta, mil hinnad hakkasid tõusma. See võimaldas suvest alates nii elektrijaamad kui õlitehased oluliselt suurema koormusega tööle panna.

Tugeva kasumi teket toetas Avila sõnul ka Auvere elektrijaama ehitaja General Electricu poolt Eesti Energiale tasutud 66 miljoni euro suurune leppetrahv jaama üleandmise venimise eest, mistõttu see pole saanud töötada täisvõimsusel ega teenida tulu kavandatud mahus.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul oli tähelepanuväärne, et eelmisel aastal õnnestus oodatust madalamatele hindadele vaatamata eksportida elektrienergiat ligikaudu 70 miljoni euro väärtuses. Narva elektrijaamad on muutunud elektri tootmisel varasemast tunduvalt paindlikumaks, mis tähendab, et tipptundidel on jaamad töös täisvõimsustel, aga öösiti ja nädalavahetustel, kui hinnad on madalad, on tootmine alla koormatud. “Sel moel võtame elektriturult maksimaalse ja see on kujunenud rutiiniks. See on olnud meile paras väljakutse, aga nii me oleme elektrituruga kohanenud,” ütles ta.

Ta lisas, et õli tootmine muutus eelmisel aastal kasumlikuks alles alates augustist, mil maailmaturu hind tuli madalseisust välja ja stabiliseerus tasemel ligemale 300 eurot tonni kohta. “Aasta alguses koormasime teadlikult õli tootmist allapoole. Teisest poolest on mõlemad tehased töötanud stabiilselt,” kinnitas Sutter.

Ta tunnustas ka valitsuse otsust siduda põlevkivi kasutamise ressursitasu õli maailmaturu hinnaga. “Põlevkivisektoris oli väga-väga keeruline aeg 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses, mil laual olid suured koondamised,” meenutas Sutter. Ta lisas, et õli kallinemise tõttu teenib riik praegu märksa rohkem ressursitasu kui läinud aasta suvel ja kui tonni hind peaks kerkima 360 euroni, siis hakkab riik saama põlevkivi kasutamise eest rohkem raha kui enne tasu sidumist maailmaturu hinnaga.

Uusi koondamisi plaanis pole

Eelmise aasta lõpuga töötas Eesti Energias 5840 inimest. See on ligemale tuhat töötajat vähem kui kaks aastat varem. Lähiaegadel peaks Sutteri sõnul töötajate arv jääma senisele tasemele. “Kaevandused, logistika, elektri tootmine − kõik töötavad täistuuridel. See on andnud kindluse, et koondamisi pole vaja teha, ja pigem oleme natuke inimesi tööle juurde võtnud,” ütles ta, märkides samas, et tuleviku suhtes tuleb olla ettevaatlik. “Kulusid ei tohi üles lasta minna. Üritame suuremat koormust teha võimalikult mõistlike kuludega.”

Põhjaranniku küsimusele, kui suurt palgatõusu on kaevuritel ja energeetikutel seoses Eesti Energia rekordilise kasumiga põhjust loota, vastas Sutter, et ühtlast palgatõusu ei tule. “Meie strateegia on olla konkurentsivõimeline palgaturul. Kuna palgad on tõusnud Eestis viimastel aastatel päris palju, siis me kindlasti  jälgime seda. Gruppides palgatõusud tulevad, aga ühtset protsenti, kui palju meil Eesti Energias palk tõuseb, kindlasti ei ole,” ütles ta, tuues esile, et ümbervaatamist vajavad näiteks inseneride ja alamastme juhtide palgad. Samas lisas Sutter, et see aeg, kus palgataset juhiti ja kujundati kollektiivlepinguga, on läbi.