Riigikohus tühistas Enefit Kaevandustele antud kaevandamisloa

23. veebruar 2017 KÜLLI KRIIS
Enefit sai 2011. aastal Uus-Kiviõlis kaevandamise loa oma varasemate, peatselt lõppemas olnud kaevandamislubade arvelt − sel ajal töötasid veel nii Viru kaevandus kui ka Aidu karjäär.

Enefit sai 2011. aastal Uus-Kiviõlis kaevandamise loa oma varasemate, peatselt lõppemas olnud kaevandamislubade arvelt − sel ajal töötasid veel nii Viru kaevandus kui ka Aidu karjäär.

Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul andis keskkonnaministeerium 2011. aastal Enefit Kaevandustele kaevandamisloa Uus-Kiviõli kaevanduses õigusvastaselt.

 

2004. aastal esitasid taotluse põlevkivi kaevandamisloa saamiseks Uus-Kiviõli kaevanduses VKG Kaevandused, Merko Kaevandused (hilisem AS Riverito) ja 2005. aastal ka Eesti Energia kontserni kuuluv AS Enefit Kaevandused.

2008. aastal muudeti maapõueseadust ning määrati põlevkivi kasutamise riikliku arengukava alusel uus üleriigiline põlevkivi aastane kaevandamismäär kõigi kaevandamislubade peale kokku 20 miljonit tonni. Kuna sel ajal kehtinud lubadega määratud põlevkivi kaevandamise maht oli suurem, tuli ette näha meetod, kuidas aastamäär 20 miljonit tonni loaomanike vahel ära jagada. Enefiti kasutada jäi umbes 75% põlevkivi aastasest kaevandamismäärast, VKG-le 14%, Kiviõli Keemiatööstusele 10% ja ASile Kunda Nordic Tsement 1%.

Ministeerium eelistas Enefiti

Kaks aastat hiljem  keeldus keskkonnaministeerium oma käskkirjaga ASile Riverito ja VKG-le kaevandamisloa andmisest ning otsustas anda kaevandamisloa Uus-Kiviõli kaevanduses Enefitile − aastamääraga 4,15 miljonit tonni. Enefitile anti luba tema varasemate, peatselt lõppemas olnud kaevandamislubade arvelt ja nendega samas mahus. Uue loa tulemusena ületas Enefitile kuuluvate kaevandamislubade aastamäärade summa temale määratud kaevandada lubatud aastamäära.

OÜ VKG Kaevandused ja OÜ TLA Invest vaidlustasid ministeeriumi käskkirja halduskohtus. Kohus tühistas Enefitile välja antud kaevandusloa, Enefit kaebas otsuse edasi.

Piirati konkurentide võimalusi

Riigikohtu halduskolleegium asus seisukohale, et loa andmise ajal kehtinud maapõueseadus ei võimaldanud uut kaevandamisluba anda sellises mahus, et ületati vastava loaomaniku kaevandada lubatud aastamäära. Keskkonnaministeeriumi tõlgendus tähendaks, et kaevandamisloa omanikule (ennekõike Enefitile) oleks sisuliselt alati tagatud lõppeva loaga samas mahus uue loa väljaandmine. Seda sõltumata asjaolust, millised varud olid loaomanikul teiste kehtivate lubade alusel juba olemas ja kas tal oli aastamäära tõttu neid kõiki üldse võimalik kasutada. Sellise “puhvri” loomine jättis tagaplaanile keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ning vähendas ühtlasi Enefiti konkurentide võimalusi vaidlusalustele põlevkivikogustele tulevikus konkureerida. Maapõueseadus näeb ette, et kui maavara kaevandamist on maardlas juba alustatud, siis tuleb see esmalt ammendada, mitte jagada kaevandamiseks üha uusi maavaravarusid.

Seega anti kolleegiumi hinnangul uus kaevandamisluba Enefitile õigusvastaselt. VKG-le ja TLA-le kaevandamisloa andmisest keeldumist pidas kolleegium õiguspäraseks, sest nendele loa andmise korral oleks kokkuvõttes ületatud 20 miljoni tonnist põlevkivi aastast kaevandamismäära.

Kolleegium märkis, et juhul kui keskkonnaministeerium asub Enefiti taotlust uuesti lahendama, tuleb tal silmas pidada ka Euroopa Liidu konkurentsiõigust. Maapõueseadus ei luba küll anda uusi lube, mis ületavad kaevandada lubatud aastamäära, kuid võimaldas sisuliselt kinnistada nende määrade jaotuse määramata ajaks. Seda olukorda süvendab alates 2017. aastast kehtiv uus maapõueseadus, mis piirab aastamäärade ümberjagamist veelgi rohkem. Euroopa Liidu aluslepingutes on riik kohustunud mitte andma turul eeliseid enda äriühingutele, mis ei ole vajalikud avalikust huvist lähtuvate eriülesannete täitmiseks.

Enefitil ei jätku põlevkivi

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et ettevõte on teinud Uus-Kiviõlis kaevanduse rajamiseks ettevalmistusi 2011. aastast, et tagada pikaajaliselt põlevkivi nii õli kui ka elektri tootmiseks.

“Otsustame edasised sammud pärast kohtuotsusega põhjalikku tutvumist. Loodan, et keskkonnaministeerium lahendab selle kaevandamisloaga tekkinud õigusliku ebakindluse esimesel võimalusel,” märkis ta.

Sutteri sõnul on Eesti Energia olemasolevate elektrijaamade ja õlitehaste põlevkivi kasutamise maksimaalne võimekus suurem kui neile eraldatud põlevkivi kaevemahtude aastamäär 15,01 miljonit  tonni geoloogilist põlevkivi aastas.

“Viimase viie aasta jooksul oleme ära kasutanud keskmiselt 83% meile eraldatud põlevkivi aastasest kaevemäärast, mis on kõikide põlevkivi kaevandajate seas suurim ära kasutatud määr. Praegune olukord on pikemas perspektiivis aga selline, et Eesti Energia olemasolevate põlevkivivarade töötamiseks nende elukaare lõpuni ei ole meil piisavalt kaevandamislubadega tagatud põlevkivivaru.”

VKG-l endiselt huvi

“On kiiduväärt, et riigikohtu otsus kinnitas fakti, et Enefitile kaevandamisluba andes eelistati riigiettevõtet õigusvastaselt,” ütles VKG juhatuse esimees Ahti Asmann. “Oluline on ka tähelepanu juhtimine sellele, et maapõueseadus piirab turuosaliste ligipääsu maavarale ning et tulevikus tuleb lubade väljastamisel lähtuda Euroopa Liidu konkurentsiõigusest.”

Asmanni sõnul on VKG saatnud peaministrile märgukirja nii ressursitasude tulevikusüsteemi kui ka põlevkivi jaotussüsteemi muutmise kohta. Samuti tuleks tema väitel muuta maapõueseadust, nii et olemas olevad põlevkivi töötlemise võimsused saaksid ressursiga tagatud.

Kuna VKG oli Uus-Kiviõlis kaevandamise loa õiguspäraselt esimene taotleja, tuleks Asmanni arvates menetlus selles osas taas avada.