Avinurme gümnaasiumi puhkpilliorkester − Ida-Virumaa au päästja

22. veebruar 2017 TIIA LINNARD
Nemad esindavad tervet maakonda − Avinurme gümnaasiumi puhkpilliorkester dirigentide Verner Möldriga (pildil) ja Mare Russakuga.

Nemad esindavad tervet maakonda − Avinurme gümnaasiumi puhkpilliorkester dirigentide Verner Möldriga (pildil) ja Mare Russakuga.

Avinurme gümnaasiumi puhkpilliorkester tuleks hommepäev kanda punasesse raamatusse kui eriti ohustatud liik ning poputada teda nii, kuis jaksab. Te küsite, miks.

 

Vastan. Nii suurel maakonnal, nagu seda on Ida-Viru maakond, rahvaarvult Eestis kolmas, on XII koolinoorte laulupeo puhkpilliorkestrisse välja panna ainult üks kollektiiv, Avinurme oma.

Entusiasmist

Kui nii edasi läheb, on Ida-Virumaa puhkpilliorkestritel paarikümne aasta pärast kriips peal, hoiatab noorte peo puhkpilliorkestri juht Hando Põldmäe. Kui noorteorkestreid pole, pole ka järelkasvu.

Kõige kummalisem selle loo juures on tõsiasi, et Ida-Virumaa au päästab Avinurme, kus muusikakooli polegi. “Võib öelda, et see orkester on kõige kõhnema tagalaga terves maakonnas,” tõdeb Põldmäe. “Sügav kummardus orkestri dirigentide Mare Russaku ja Verner Möldri ees, kes seda asja entusiasmist teevad ja juba päris pikka aega.”

Aga mis siis saab, kui nende kahe entusiasm otsa saab, viskab Põldmäe küsimuse õhku. Kui nad pakivad oma asjad kokku ja lähevad minema? Kes siis noortele pillimängu õpetab? “Väga tõsiselt tuleks kaaluda võimalust luua Avinurme Mustvee muusikakooli filiaal või siis viia gümnaasiumis sisse muusikainstrumendi õpetus,” leiab ta.

Põldmäed paneb imestama, et noorte puhkpilliorkestrit pole Narvas ega teistes maakonna suuremates linnades.

Jah, Narval on olemas noorte 20-liikmeline sümfooniaorkester. Jah, Jõhvil on olemas noorte bigbänd, aga see on midagi muud.

“Narvas on ligi 60 000 elanikku, sama palju kui Tartu regioonis, kus osales noorte laulupeo orkestrite eelproovis seitse kollektiivi. See on ikka päris huvitav olukord, et Narvas puhkpilliorkestrit pole,” imestab Põldmäe. Seda enam, et piirilinnas on kaks muusikakooli.

Muusikakoole on täis ka ülejäänud maakond. “Siin on väga oluline mõttekoht, kas Ida-Virumaal peetakse puhkpillimuusikat oluliseks või mitte. Mina puhkpilliorkestrite liigijuhina pean seda muidugi väga oluliseks,” sõnab Põldmäe. “Aga kus on see koht, kus saan mina õla alla panna, et Avinurme noorteorkestri tegevus saaks toetatud ja uued orkestrid loodud? Mida tuleks Ida-Virumaal ette võtta, et saaksime n-ö uuesti suusad jalga? Praegu on varustus sügavale kappi ära pandud. Kus on need hoovad ja kas need on üldse olemas, mida hakata liigutama? Kes on need inimesed, kellega rääkida, et Ida-Virumaal on üks kultuurielu tahk praegu niisuguses seisus, et seda peaaegu polegi?”

Huvitav investeering

Muusikakoolis puhkpillimängu õppivate laste potentsiaal on Põldmäe sõnul Ida-Virumaal ära kasutamata.

“Narvas on muusikakooliõpilasi üle 600. Kohalik omavalitsus investeerib muusikakoolide ülalpidamisse päris palju raha. Mis ta tagasi saab, on minu küsimus. Või nad ei tahagi midagi tagasi saada? Et see on lihtsalt selline huvitav investeering, kus ollakse rahul ainuüksi sellega, et lapsed käivad muusikakoolis ega lõhu samal ajal bussipeatusi. Ma leian, et nende laste võimed on palju suuremad kui see, et nad ei lõhu bussipeatusi.”

Ja Avinurme, kus muusikakooli pole, kus pole mingisugust toetatud tegevust selles suunas, et noorte orkester võiks tekkida… “Ja vot seal on ta olemas!”

Muusikakoolis puhkpillimängu õppiva lapse eemale hoidmine orkestrist on Põldmäe hinnangul sama, mis lasta noorel sportlasel seitse aastat spordihallis trennis teha ja teda mitte kunagi võistlustele viia ega teiste sportlastega kokku lasta.

“Aga see tuleb ju sama välja, kui laps käib seitse aastat muusikakoolis ja istub kõik see aeg vaid oma õpetajaga ühes klassis. Ja kui kool saab läbi, jookseb hästi kiiresti oma muusikainstrumendi juurest minema. Elus edasi aitavad koostegemise oskused jäävad tal orkestrita omandamata ning väga palju emotsionaalseid hetki saamata. Me ei ole nii rikkad, et meil pole neid lapsi, kes muusikakoolides käivad, tulevikus vaja. Et nad lihtsalt kaovad kuhugi ära. Ida-Virumaa muusikakoolides õpib üle 1000 lapse!”

Põldmäe sõnul on Ida-Virumaal vaja pead kokku panna ning põhjalikult mõelda, mis edasi saab.

Alla 200 lapse

Avinurme gümnaasiumi puhkpilliorkestri dirigent Mare Russak on see, kes on orkestris mängivale 12 lapsele pillimängu selgeks teinud.

Koolis on muusikaklass, kus ta õpetab. “Aga muusikakoolil ja muusikaklassil on ikka vahe sees,” tõdeb ta.

Pealegi ei paku koolilaste arv suurt valikut: Avinurme gümnaasiumis on õpilasi alla 200.

Ja ometigi on nemad need, kes juba teist korda maakonda üle-eestilisel noorte laulupeol esindavad.  “Jah, viis aastat tagasi oli sama lugu,” tõdeb Russak.

Tema sõnul on laulupeo puhkpilliorkestrite repertuaar raske. “See ongi põhjus, miks muusikakoolides ei taheta laulupeoorkestritega vaeva näha,” leiab ta.

Peokavas on neli lugu, üks neist “Maksamereliste tants” Eduard Tubina balletist “Kratt”. Puhkpilliorkestritele on selle seadnud Peeter Saan. “See lugu ajab lapsed turri, sest on neile raske ning nii mõnigi laps on valmis loobuma.”

Oleks, et Avinurme orkestris mängiksid gümnaasiumiastme lapsed, aga ei − Russakul ja orkestri teisel juhil Verner Möldril tuleb hakkama saada põhikooli, 9. klassi lastega. Gümnaasiumiosast on mängijaid vaid üks. Ja üks kooli vilistlane, kes on appi tulnud.

“Neid lapsi tuleb kiita ja tunnustada,” kostab Russak.

“Ja Russaku ja Möldri ees tuleb müts maha võtta,” kostab Põldmäe.