Alutaguse hiigelvalla idee kütab kirgi

22. veebruar 2017 KÜLLI KRIIS
Ühinemislepinguni jõudmiseks kulus nelja Alutaguse vallaks liituva omavalitsuse juhtidel palju aega, närve ja kannatlikkust; nüüd peavad nad seisma selle eest, et ka vabariigi valitsus nende otsust austaks.

Ühinemislepinguni jõudmiseks kulus nelja Alutaguse vallaks liituva omavalitsuse juhtidel palju aega, närve ja kannatlikkust; nüüd peavad nad seisma selle eest, et ka vabariigi valitsus nende otsust austaks.

Kui Illuka ja nelja valda ühendava tulevase Alutaguse valla eestkõnelejad ei taha hiigelsuureks omavalitsuseks ühinemisest kuuldagi, siis Toila suurvald pigem pooldab seda ettepanekut.

Vabariigi valitsuse kahe nädala tagune ettepanek sundliita Alutaguse (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna), Toila (Kohtla, Kohtla-Nõmme, Toila) ja Illuka vald jahmatas kõiki osapooli.

Erisuse nõuded täidetud

“Me oleme valmis ühinema selliseks Alutaguse vallaks, nagu ühinemislepingusse kirja sai, sellega on arvestanud nii valdade juhid kui ka elanikud. See, et Kohtla-Järve eeslinnad meiega kokku tulevad, ei kuulu üldse arutamisele,” oli Alutaguse vallaks ühinemist eest vedanud Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet resoluutne. “Kui üldse keegi meile juurde tuleb, siis ainult Illuka − sellega oleme arvestanud.”

Valitsuse ettepanek lähtub tema arvates üksnes tehnilisest küljest − et saaks nõutavad 5000 elanikku täis.

“Me oleme täitnud seadusega lubatud erisuse kriteeriumid − miks valitsus seda erisust anda ei taha, on tõesti kummaline. Oleme poolteist aastat läbi rääkinud, vaielnud, kakelnud ja leppinud, jõudnud ühise lepinguni ja siis − põmaki! − öeldakse, et see ei maksa midagi. See on rahvale näkku sülitamine.”

Illuka ei kaota lootust

“Ega meile suurt vahet ole − kui enne olime ainult meie rahulolematud, siis nüüd on kõik rahulolematud,” nentis läbirääkimiste viimases otsas Alutaguse vallaga ühinemisest kõrvale astunud Illuka valla volikogu esimees Paul Kesküla. “Kui me ei olnud eelmisel korral väiksemast liitumisest huvitatud, siis see suur kunstmoodustis on meile veel vähem vastuvõetav − kuidas ma peaksin selle asja valla inimestele maha müüma?”

Kesküla usub, et võimalus üksi iseseisvaks jääda Illuka vallal siiski on, iseküsimus, kui kauaks.

“Sellise lahenduse võivad tuua kas juriidilised või poliitilised vahendid. Tõsi, enne riigikohtu otsust oli tõenäosus oluliselt suurem.”

Toila pooldab suurvalda

“Olen algusest peale pooldanud võimalikult suurt omavalitsust, nii et midagi imelikku ja ehmatavat valitsuse ettepanekus ei olnud. Ainult see mõnes mõttes üllatas, et Jõhvit selles ühinejate pundis ei olnud,” ütles Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemist eest vedanud Toila vallavolikogu esimees Roland Peets, et kategoorilist vastuseisu Alutaguse vallaga liitumisele nende seas ei ole.

Peets peab valitsuse ettepanekut loogiliseks: “Pikemas perspektiivis on Alutaguse vald üsna õnnetu, kui neil põlevkiviraha ära kaob. Ei ole mõtet teha reformi nii, et paari aasta pärast tuleb hakata seda uuesti tegema. Toila kodanikule pole oluline, kust läheb valla lõunapiir − nii töökohtade kui teenuste puhul jääb keskuseks nagunii Jõhvi.”

Poliitiline ettepanek

Haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni liikme Mihkel Laane sõnul on valitsuse ettepanek läbinisti poliitiline ja selles pole ühtki sisulist argumenti.

Laane hinnangul tekib Toila ja Alutaguse valla ühendamisel ebaloogilise asustussüsteemiga ilma keskuseta rohkem kui 1700 ruutkilomeetri suurune vald, mis ei vasta haldusreformi sisulisele eesmärgile.

“Peipsi-äärsetel hõredalt asustatud piirkondadel ning mereäärsetel Kohtla-Järve ja Jõhvi tagamaaks olevatel valdadel polel omavahel tegelikult mingisugust sidet,” tõdes ta. “Sellise omavalitsuse ainus loogiline keskus saaks olla Jõhvi vald, mis on aga eraldi omavalitsusüksus, seega peab keskus paiknema kuskil mujal. Ülejäänud territooriumil pole aga ühtegi suuremat tõmbekeskust ega isegi tuhande elanikuga asulat, mistõttu oleks tegu keskuseta vallaga. Selline lahendus rikuks ära kõik selle, mille nimel omavalitsused on poolteist aastat koostööd teinud, et ühinemislepinguni jõuda.”

Laane sõnul võiks sellisel hiigelmoodustisel  pikas perspektiivis oma loogika olla, ent praegu pole aeg selleks küps.

Loogiliste lahendustena näeb ta Jõhvi ühendamist Toila suurvallaga ning Illuka liitmist Alutaguse vallaga või Alutaguse vallale erisuse kohaldamist ning Illuka liitmist Toila (ja Jõhvi) vallaga.

Kaheksa valda peavad aru

Nii Alutaguse kui ka Illuka valla juhid kavatsevad vabariigi valitsusele argumenteeritud vastuse koostada. Loomulikult tuleb enne korraldada uus rahvaküsitlus ja muidugi teevad valdade juhid kõik endast oleneva, et selles küsitluses osaleks võimalikult suur hulk vallaelanikke.

“Anname valitsusele oma eelistused teada: mis on meie soov, mis on meile vastuvõetamatu ja mis on meile veel rohkem vastuvõetamatu,” võttis Paul Kesküla lühidalt kokku.

“Peame läbirääkimisi, arutame, mida ja kuidas vastata. Aga kui see on valitsuse poliitiline tahe, siis võime nende argumentide asemel sama hästi kolm risti kirja panna,” oli Priit Palmet sarkastiline.

28. veebruaril istuvad Toilas ühise laua taha kõigi nende kaheksa valla esindajad, kes valitsuse soovi järgi peaksid üheks omavalitsuseks ühinema.

“Kuulame ära, mida naabrid arvavad, ja selle teadmise pealt hakkame edasi tegutsema,” ütles asjaosalised kokku kutsunud Roland Peets.