Õpilasvahetus toob rutiinist välja

13. veebruar 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Neljapäev oli õpilasvahetuses täidetud kultuuriprogrammiga. Tartu noored käisid Narva muuseumis ja Victoria bastionis (pildil), narvalased veetsid aga päeva Eesti rahva muuseumis. Nädalavahetusel saavad kõik osalejad kokku Vinni-Pajusti gümnaasiumis toimuvas talvekoolis.

Neljapäev oli õpilasvahetuses täidetud kultuuriprogrammiga. Tartu noored käisid Narva muuseumis ja Victoria bastionis (pildil), narvalased veetsid aga päeva Eesti rahva muuseumis. Nädalavahetusel saavad kõik osalejad kokku Vinni-Pajusti gümnaasiumis toimuvas talvekoolis.

Sel nädalal ajutiselt kooli, kodu ning keelekeskkonda vahetanud Narva ja Tartu noored on kogemuse ning keelepraktika võrra rikkamad.

 

Vene emakeelega Jaanika Noormägi, kelle kodukool on Narva Kesklinna gümnaasium, sai kogeda Lõuna-Eesti väikelinna Põlva elu.

Tore vastuvõtt 

“Projektist sain teada koolis ja tahtsin selles osaleda, et praktiseerida eesti keelt. Kui enne arvasin, et ei tule eesti keeles suhtlemisega toime, siis nüüd sain kindlust, et suudan seda. Vigu muidugi esineb, aga see ei sega suhtlemist, ja jutust saan ma päris hästi aru,” rääkis 11. klassi õpilane.

Põlvas oli Narva neiu esimest korda. “Väga meeldib nii linn kui ka gümnaasium. Koolihoone on täiesti uus ja lahe, meenutab Narva kolledži maja. Seal on õppimise kõrval kohti ka puhkamiseks, õpetajad on huvitavad ja seletavad lahkelt materjali ning direktor on nagu sõber. Kool on nii tore, et tahaks seal iga päev käia! Ka klassikaaslased ja pere, kuhu sattusin, on väga toredad,” muljetas Jaanika.

Õhtuid on ta oma vahetusperes veetnud Aliast mängides ja Värska sanatooriumis lõõgastudes.

Tartu Veeriku kooli 8. klassi õpilane Henri Tõevere kandideeris õpilasvahetusse vanemate soovil, aga tagantjärele hindab ta nädalat Narva Kreenholmi gümnaasiumis “päris toredaks”.

Nädal algas küll väikese närvikõdiga.

“Läksin kell 8 kooli, aga keegi ei teadnud, et ma pidin tulema. Kui klassi sain, olid kaasõpilased mu vastu viisakad ja aitasid mind. Kõik olid nii sõbralikud ja õpetajad ei pannud mind tahvli ette vastama,” kirjeldas ta oma kogemust.

Tahvli ette vastama kutsumine on üks asi, mida Henri hinnangul vene koolis rohkem praktiseeritakse. Teiseks tundus talle, et tema Narva eakaaslaste inglise keel on nõrgem.

Henri ise ei saa aga kiidelda vene keele oskusega.

“Vene keelt olen õppinud neli aastat, aga ega see mulle külge pole jäänud. Kaaslastega proovisin rääkida vene keeles, aga vahepeal võtsin appi ka inglise ja eesti keele. Enamik tunde ma teemast aru ei saanud, aga väga huvitav ja põnev oli proovida. ”

Väga meeldisid Henrile giidiga ekskursioonid Narva muuseumisse ja bastionikäikudesse, tänu millele ta õppis piirilinna ja selle ajalugu põhjalikumalt tundma. “Olin varem käinud Narvas vabariigi aastapäeva paraadil, kuna isa osales seal. Tookord olime hotellis, käisime ühes kohvikus ja kõik. Väiksena elasin Narva-Jõesuus, aga ma ise seda ei mäleta.”

Tihedam läbikäimine

Õpilasvahetusprogrammi taga on Eesti õpilasesinduste liit, kes soovib sellega kaasa aidata vene ja eesti keelt kõnelevate noorte tihedamale suhtlemisele.

“Aastate jooksul oleme märganud, kuivõrd vähe suhtlevad omavahel eesti ja vene noored. Et Eesti õpilaskonda lähendada, toome noored üksteisele lähemale ja räägime avameelselt kitsaskohtadest,” ütles projektijuht Maris Neeno.

Ta lisas, et kuna õpilasesinduste liit korraldas õpilasvahetust esimest korda, tuli ette ka viperusi. “Näiteks on olnud probleeme infoga, mis on mõnel juhul liiga hilja välja läinud. Muu poolest on õpilasvahetus sujunud päris hästi. Keegi pole kurtnud, et kool või pere ei meeldi.”

Neeno sõnul oli huvilisi rohkem kui kohti. Õpilasvahetuses osales 10 vene ja 10 eesti keelt kõnelevat noort. Vene noori kandideeris 37, eestlasi 20. Ka vene pered olid aktiivsemad. “Tartus oli probleem, et kümme vastuvõtuperet kokku saada ja pidin ühe tüdruku oma koju võtma,” tunnistas Neeno.