Võimule pääsenud opositsionäärid ütlesid Narvaga liitumisele “jah”

10. veebruar 2017 ILJA SMIRNOV
Volikogu esimeheks valitud Kalle Kekki (vasakult teine) ei söandanudki eile hõivata volikogu esimehele määratud keskset kohta.

Volikogu esimeheks valitud Kalle Kekki (vasakult teine) ei söandanudki eile hõivata volikogu esimehele määratud keskset kohta.

Narva-Jõesuu linnavolikogu enamus − 13 liikmest seitse − viis eile läbi istungi, mida mitte keegi ei tunnista. Kõigepealt avaldati umbusaldust istungilt puudunud volikogu esimehele, seejärel valiti tema asemele uus ning lõpuks hääletati üksmeelselt selle poolt, et vastata jaatavalt naaberomavalitsuse Narva möödunudaastasele kutsele alustada liitumiskõnelusi. Läbirääkimisi võivad kaks piirilinna nüüd tõepoolest alustada, ehkki erilist perspektiivi praegu enam pole.

Narva-Jõesuu linnavolikogus jaanuaris arvulise enamuse saavutanud opositsionäärid vast rajatud fraktsioonist Meie korraldasid eile mitteametliku istungi ning valisid uue volikogu esimehe, väljendanud enne seda umbusaldust eelmisele.

Kuurortlinna varem valitud juhtkond sellist omavoli muidugi ei tunnista ning ametnikel keelati sellest illegaalsest istungist osa võtta. Linnapea Maksim Iljini nimel alla kirjutanud linnavalitsuse infosekretär Riina Johannes saatis teisipäeval kõikidele linnavalitsuse töötajatele e-kirja, milles oli info kolmapäevaks rühma saadikute kavandatava istungi kohta. “Narva-Jõesuu linnavalitsuse töötajatel on sellest osavõtt keelatud!” oli läkituses kirjas.

Otsustasid omamoodi

Opositsionäärid tahtsid säärase istungi läbi viia juba jaanuari lõpus, ent linnavolikogu juhtkond ei nõustunud seda kokku kutsuma ega olnud nõus ka päevakorraga.

Sellest hoolimata saadeti päevakord ja kutse istungile seadusega kehtestatud tähtaja jooksul kõigile postiga laiali. Päevakorra esimeseks punktiks oli märgitud umbusalduse avaldamine volikogu esimehele Inge Muškinale, teiseks punktiks uue esimehe valimine. Uus esimees oli kavas valida ka arengu- ja planeerimiskomisjonile, mida seni juhtis toosama Muškina.

Seejärel tegid opositsionäärid ettepaneku võtta lõpuks vastu Narva ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi. Tuletame meelde, et sellest keeldumine 2016. aastal praeguse poliitilise kriisi põhjustaski: jättes Narvale vastuse andmata, allkirjastasid Narva-Jõesuu võimud linnaelanike poolt heaks kiitmata Vaivara vallaga ühinemise lepingu, ehkki nad nõutavat 5000 elanikku kahe peale kokku ei saanud.

Eile kokku tulnud seitse volikogu liiget lahendasid positiivselt ja üksmeelselt kõik eelnimetatud küsimused. Linnavolikogu ning arengu- ja planeerimiskomisjoni uueks esimeheks valiti Kalle Kekki, kes mõned aastad tagasi oli aselinnapea. Saadikute nõusolek läbirääkimiste alustamiseks jõuab naaberlinna Narva oodatavasti juba täna.

“Tuleb välja, et meil on kaksikvõim”

Inge Muškina viibis eile küll samas hoones, kuid saalis ta ei käinud. Lühikeses kommentaaris sõnas ta, et ei tunnista seda istungit ja selle otsuseid, kuna tema enda kokkukutsutav istung toimub alles 21. veebruaril.

Uus − või siis teine − esimees Kalle Kekki ja tema mõttekaaslased aga kardavad, et võivad nüüd põrkuda võimu üleandmise probleemiga. “Muide, juhuks, kui midagi on, siis meil on olemas politsei,” märkis Kekki. Ent rahvasaadik Andranik Danieljan, kes on varem ka ise politseinikuna töötanud, avaldas kahtlust, et korravalvurid sellega tegelema hakkavad, pigem saadavad kohtusse.

“Tuleb välja, et meil on kaksikvõim,” avaldas Danieljan üldist arvamust.

Muide, esimeheks valitud Kalle Kekki ei söandanudki eile volikogu esimehele määratud kohta hõivata.

Volikogu esimehe valimiseks korraldatud salajane hääletus kulges väga huvitavalt: linnaametnike puudumisel ei suutnud seitse kokku tulnud saadikut leida vaba ruumi hääletussedelite täitmiseks. “Isegi tualett on lukus,” märkis keegi. Seepärast tõsteti hääletuskast lihtsalt koridori, istungisaal aga tehti inimestest tühjaks, et igaüks saaks seal vaikselt omaette otsuse teha.

Kalle Kekki sõnul keeldub linnasekretär poollegaalsel istungil vastu võetud otsuseid dokumendiregistris ja linna kodulehel avaldamast. Seepärast otsustati need resümeerida ja teha avalikuks maakonnalehe Põhjarannik kaudu kommertsalustel − seda on kavas teha lähipäevil.

Uued läbirääkimised mõttetud

Saanud Narva-Jõesuu soovist teada, nõustus Narva − olgugi et liiga hilja − liitumisläbirääkimiste teema juurde naasma. Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov ütles jaanuaris Põhjarannikule, et temagi on valmis valitsuselt tähtaja puhul erandit paluma.

Ent üleeile Narvas käinud riigihalduse minister Mihhail Korb ei näe mõtet uusi läbirääkimisi pidama hakata, ehkki ka keelata nende pidamist põhimõtteliselt ei saa. Peale selle on minister kategooriliselt selle vastu, et haldusreformi protsessi sekkuksid kohalikud poliitilised mängud ja korraldataks poliitilisi võitlusi nagu praegu Narva-Jõesuus.

“Ühel hetkel võeti vastu otsus ning nüüd peab olema järjepidev. Meil on väga range graafik ning me peame otsuseid väga kiiresti vastu võtma,” ütles Korb Põhjarannikule. “Narva-Jõesuu ja Vaivara ühendamine on praegu kohalike omavalitsuste tasandil kinnitatud ning meie [valitsuses] juba vaatleme neid kui ühtset ja jagamatut tervikut. Protsess läheb edasi ning järgmise nädala jooksul teeme me haldusreformi kohta uue ettepaneku.”

Vast valitud linnavolikogu esimees Kalle Kekki rõhutas Narvaga peetavatest kõnelustest rääkides, et Narva-Jõesuu ei loobu seejuures möödunud aastal allkirjastatud Vaivaraga liitumise lepingust. Ehkki viimase juhid on häälestatud Narva vastu ning kavatsesid ise ühinemisprotsessi katkestada, juhul kui Narva-Jõesuu ka Narvaga liitumiskõnelusi alustab.