Minister tutvus riigigümnaasiumide asukohtadega

8. veebruar 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Lisaks tulevaste riigigümnaasiumide asukohtade ülevaatamisele jalutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps eile Kreenholmi rajoonis, kuhu võidakse kolida sisekaitseakadeemia. Teejuhid olid erakonnakaaslased Mihhail Stalnuhhin ja Andrus Tamm.

Lisaks tulevaste riigigümnaasiumide asukohtade ülevaatamisele jalutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps eile Kreenholmi rajoonis, kuhu võidakse kolida sisekaitseakadeemia. Teejuhid olid erakonnakaaslased Mihhail Stalnuhhin ja Andrus Tamm.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps käis eile nii Kohtla-Järvel kui ka Narvas kohtades, kuhu on kavas rajada riigigümnaasium.

 

Ministeeriumi eelinfo järgi pidi minister vaatama Kohtla-Järvel üle tulevase riigigümnaasiumi kaks võimalikku asukohta: Pärna 47 (endine Pärna põhikooli hoone) ja Spordi 2 (eestiaegne koolimaja vanalinnas).

Samas loobuti Spordi 2 renoveerimise mõttest jupp aega tagasi, sest ministeeriumi tellitud ekspertiisis leiti, et nimetatud hoone on kavandatava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi jaoks liiga suur ja ühe ruutmeetri rekonstrueerimise maksumus liiga kõrge, mistõttu ei saa selleks kasutada Euroopa Liidu toetust. Kas uus minister on meelt muutmas?

Meelemuutus tähendaks ajakaotust 

“Tahtsin seda hoonet lihtsalt näha,” kommenteeris Mailis Reps oma käike. “See on ilus hoone ja ma tean, et muinsuskaitseametil on seal oma unistused, aga asjad on juba nii kaugele läinud, et põhimõtteliselt käib projekteerimine. Kui me praegu ümber mõtleks, kaotaksime aega.”

Praegu on lootus, et riigigümnaasium avab uksed 2019. aastal.

“Aadressi muutus lükkaks seda vähemalt aasta edasi. Teine põhjus on hind − Pärna tänaval saame sama raha eest palju rohkem. Kuna seal ehitatakse vana koolimaja asemel uus, ei pea ruume kohandama, vaid saab kohe tekitada sellise keskkonna, nagu on vaja. Näiteks on võimalik teha avatud auditooriumid, kus saab mitu kursust koos õppida. Vana maja renoveerimisel on oma võlu, aga elu on näidanud, et uus on parem.”

Lisaks riigigümnaasiumi hoonele on Pärna tänaval lootust näha kerkimas veel üht uut koolimaja. Kohtla-Järve kavatseb küsida toetust põhikoolide investeeringute programmist ja kasutada seda Kesklinna põhikooli uuendamiseks.

“Eelistame neid omavalitsusi, kes on oma koolivõrgu reformi läbi viinud. Linnal on tükk aega olnud unistus, et ühele tänavale tekiks lähestikku kaks nüüdisaegset koolimaja. Arvan, et Kohtla-Järve on seda väärt,” rääkis Reps.

Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva sõnul on tuleval aastal 60. sünnipäeva tähistava Kesklinna kooli hoone niivõrd amortiseerunud, et seda pole mõtet ümber ehitada. Seetõttu küsitakse riigilt toetust uue koolimaja ehitamiseks − selleks on võimalik taotleda kuni 4,5 miljonit eurot.

“Tahaks renoveerida ka Tammiku põhikooli, mille fassaad vajab korrastamist ja akende vahetus lõpule viimist, aga kahe kooli jaoks ei saa ühest voorust toetust küsida. Kui riik toetab Kesklinna kooli ehitust, püüame Tammiku kooli jaoks leida raha linna eelarvest,” ütles Aleksejeva.

Palgamure laheneb osaliselt

Kui uute koolimajade unistusi aitab riik Kohtla-Järvel hea meelega täita, siis sama ei kehti huvikoolide õpetajate palga puhul. Nimelt saatsid linnavõimud kuu aega tagasi ministrile ettepaneku, et riik aitaks ühtlustada pedagoogide palka. Praegu saavad üldhariduskoolide õpetajad palka riigieelarvest; huvikoolide ja lasteaedade õpetajatele maksavad aga töötasu kohalikud omavalitsused.

Linnapea Ljudmila Jantšenko meenutas ministrile saadetud pöördumises, et alates 2010. aastast pole riigieelarves ette nähtud raha kohalike omavalitsuste huvikoolide õpetajate töötasude ühtlustamiseks üldhariduskoolide pedagoogide omadega.

“Selle aja jooksul on aastast aastasse tõstetud üldhariduskoolide pedagoogide töötasusid. Praegu on üldhariduskooli pedagoogi palga alammäär 1000 eurot, huvikoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide töötasud on enamikus omavalitsustes 600-650 eurot ehk kolmandiku võrra madalamad,” kirjeldas linnapea olukorda.

Reps märkis, et täna on riigikogus esimesel lugemisel huvitegevuse seadus. See võimaldab eraldada kohalikele omavalitsustele huvitegevuse korraldamiseks lisaraha, mis pole siiski otseselt mõeldud õpetajate palkadeks, vaid võimaluste laiendamiseks. “Aga see raha − esimesel aastal üle kümne miljoni euro − läheb ikkagi sektorisse.”

Lasteaiaõpetajate palkadega on asi Repsi kinnitusel konkreetsem. “1. septembrist alustame uut meedet, mille eesmärk on 2020. aastaks õpetajate palgad tasandada. Kogu Ida-Virumaal, kui üksikud maavallad kõrvale jätta, on palgavahed väga suured − lausa 40 protsenti. Kõigepealt tasandame palgad kuni 80 protsendini, aga kohalikud omavalitsused peavad ka ise juurde panustama,” kinnitas minister.