Turism püstitas Ida-Virus rekordi

7. veebruar 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Ida-Viru majutusettevõtjate rõõmuks kasvasid turistide ööbimised mullu 6 protsenti. Pilt on tehtud Narva piiripunktis.

Ida-Viru majutusettevõtjate rõõmuks kasvasid turistide ööbimised mullu 6 protsenti. Pilt on tehtud Narva piiripunktis.

Eile avaldatud statistikaameti andmetel saavutas turism kõigi aegade rekordtaseme nii Ida-Virumaal kui ka Eestis tervikuna.

 

2016. aastal oli Ida-Viru majutusasutustes 365 000 ööbimist − 6 protsenti rohkem kui aasta varem (Eestis oli kasv 7 protsenti). Varasem rekord jäi 2013. aastasse, kui ööbimisi loendati ligi 359 000.

Venemaa turg taas tõusul

Kõige rohkem ööbimisi − üle 222 000 − läks eelmisel aastal siseturistide arvele (kasv oli 6 protsenti). Venemaa külastajate ööbimiste arv oli veidi üle 84 000, mis tähendas 10 protsendi suurust tõusu. Võrdluseks, et 2015. aastal langes Ida-Virumaa suurim välisturg Venemaa 22 protsenti. Seevastu mullu jäid väikese miinusmärgiga soomlaste ööbimised.

Mäetaguse mõisahotelli ja spaa näitajad on kooskõlas Ida-Viru turismistatistikaga. Mõisahotelli juhatuse liige Terje Rattur sõnas, et mullu oli ligi 2000 ööbimist rohkem kui aasta varem. Väliskülalised moodustasid mõlemal aastal ööbijate arvust 23 protsenti: vene turistide arv tõusis, soomlaste oma langes. Siseturism kasvas aga eelnevaga võrreldes 18 protsenti.

“Hea meel on tõdeda, et tõusutrendis on ka kohapeal tarbitavad teenused: seminarid, pulmad, kehahoolitsused. Eriti suur tõus on just kehahoolitsuste puhul. See näitab, et inimesed ei taha ainult öömaja ja sauna, vaid rohkemat,” rääkis Rattur.

Seevastu ühes maakonna suuremas spaahotellis − Toila spaas − turismi rekordid ei kajastu.

“Meil oli üle-eelmisel ja eelmisel aastal ööbimiste arvu poolest sama seis. Külastajate arv pisut tõusis, aga ööbimiste arv jälle langes, mis tähendab, et rohkem oli lühiajalisi külastusi,” selgitas müügijuht Kärt Purga.

Vene külastajaid oli Toilas veidi rohkem, aga “pärast suurt langust ongi Venemaa turul ruumi tõusta”, märkis Purga. Seevastu siseturiste jäi natukene vähemaks. Selle põhjuseks pidas müügijuht asjaolu, et viimasel ajal on avatud uusi spaahotelle või on olemasolevates uuendatud vee- ja saunakeskusi. “Eestis on palju “spaahunte”, kes tahavad uued kohad üle vaadata. See võtab vanadelt olijatelt kliente vähemaks.”

Seetõttu tuleb Purga sõnul pidevalt midagi uut pakkuda. Toila eelmise aasta uudisteks olid wellness-keskuse uued saunad ja savitoa avamine.

Hinnatakse elamusi

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen hindas eelmist aastat positiivseks, kuigi suuremad projektid pildile saamiseks on alles ees.

“Tore on see, et meil oli parim aasta ja me endiselt kasvame. Kuid võrdluses oma põhikonkurentide Pärnu ja Tartuga on meil jõudu juurde vaja. Pärnu on teinud tugevalt üritusturismi ja ka kampaaniaid. Meil on nüüd sama tee ees,” tõdes Jalonen.

Avapauk tehakse juba sel reedel algaval Eesti suurimal turismimessil “Tourest”, kus Ida-Virumaad tutvustatakse kui seiklusmaad, mis pakub Eesti kõige ägedamaid seiklusi ja võimaldab teistest eristuda.

“Põhiüritus, kuhu me messikülalisi kutsume, on 13. ja 14. mail Kohtla-Nõmmel toimuvad kulla- ja kivipäevad, kus muu hulgas selgitatakse välja Eesti meister kulla uhtmises. Aga reklaamime ka kõiki teisi seiklusi, mida maakonnas pakutakse. Meil oli mõte, et saaks kokku 99 seiklust − sama palju kui Eesti Vabariigil aastaid. Kui seiklusi eelmisel nädalal kaardistasime, tuli neid endalegi üllatuseks kokku paarsada,” rääkis Jalonen.

Kõige suurema panuse annab Alutaguse matkaklubi, mille kümnete teenuste hulgas on mitmesugused seikluslikud mängud, tõukeratta-, kanuu-, räätsa- ja jalgsimatkad jpm. “Turismiklaster peab panustama sellesse, et teised meie seiklustest teada saaks. Seikluste juurde käivad ka toit, majutus, lõõgastuspuhkus,” loetles Jalonen kasusaajate ringi.

Kui seni on turunduseelarve olnud tagasihoidlik, siis lähiaastail loodetakse selles vallas teha suurem hüpe. Selleks taotletakse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist ligi 450 000 eurot, mida kasutatakse ühisteks tootearendus- ja turundustegevusteks 2019. aasta lõpuni. Turismiklastri projekt on valitud maakonna prioriteetsuse edetabelis esimese kolme hulka, aga esimeses voorus ei õnnestunud raha saada.

“Kindlasti on vaja teha reklaamikampaaniad Soomes, kus me pole läbimurret saavutanud. Soomlased on harjunud käima Lääne-Eestis ja meie oleme neile uus sihtkoht. Samas on Soome Eesti suurim välisturg, mis näitab, et idavirulaste töö ei ole seal veel tehtud,” kommenteeris Jalonen.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul oli 2016. aasta Eesti turismisektoris tervikuna läbi aegade parim. “Ületasime isegi Euroopa turismi keskmise kasvu, mis on tõesti suurepärane tulemus.”

Mutso sõnul näitavad Eesti rekordtulemused nii üldist mentaliteeti tarbimiseelistustes kui ka Eesti turismisektori pühendunud tööd. “Paljudes maailma riikides peavad inimesed oluliseks asjade tarbimist piirata, ent elamuste arvelt kokku ei hoita. Eesti turismiettevõtjad, -sihtkohad ja -turundajad on teinud head tööd ja veennud, et häid elamusi tasub tulla otsima just meilt.”

Suvel algav Euroopa Liidu eesistumine on Mutso sõnul Eesti külalislahkuse proovikivi ning hea võimalus ka Tallinnast kaugematele sihtkohtadele olukorras, kus pealinna majutusasutused võivad olla nii mõnelgi juhul üle broneeritud.