Maakonna esimene puhas gümnaasium on võitnud usalduse

3. veebruar 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Sillamäe gümnaasiumi juubelinädal on üritustest kirju. Eile jõudis järg konverentsini, kus meenutati gümnaasiumi loomist, kuid mõeldi ka selle tulevikule. Selleks küsiti ka õpilaste arvamust.

Sillamäe gümnaasiumi juubelinädal on üritustest kirju. Eile jõudis järg konverentsini, kus meenutati gümnaasiumi loomist, kuid mõeldi ka selle tulevikule. Selleks küsiti ka õpilaste arvamust.

Sillamäe gümnaasium, mille sündi saatis tugev vastuseis, on oma olemasolu õigustanud, tõdeti eile 5. sünnipäeva puhul peetud konverentsil. Sünnipäev on hea aeg unistamiseks. Inglise keele eksam Londonis? Miks ka mitte.

 

Sillamäe gümnaasiumi õpilased kinnitasid juubelikonverentsil, et kool on neile nagu teine kodu, kus on mõnus olla. Ometi oleks patt mitte mõelda, mida saaks veel paremini teha. Selleks viidi õpilaste seas läbi küsitlus, millest tegid kokkuvõtte 11. klassi õpilased Edvard Timoska ja Ketrin Vilu.

Selgus, et gümnasistid soovivad salatite valikut ja veel ühte lauatenniselauda, rohkem õppekäike ja Skype’i teel juhendamist, võimalust õppida kreeka ja hiina keelt, internaati ja loovtööde mahu suurendamist. Hinded jäägu minevikku ja lõputunnistust asendagu isikliku arengu pass. Inglise keele oskust võiks aga kirjaliku testi asemel kontrollida Londoni muuseume külastades.

Avatud ettepanekutele 

Kui lapsevanem Eigor Timoska soovitas selle peale koolijuhil õuele tiik kaevata ja sinna kuldkala lasta, kes õpilaste soovid täidab, siis direktor Arno Kaseniit kuulas unistusi huviga.

“Sagedasemad õppekäigud on täiesti teostatav, samuti Skype’i teel juhendamine. Ja kui Kiviõli 1. keskkool tegi koolitunni rongis marsruudil Kiviõli-Tallinn, siis miks Sillamäe gümnaasiumi õpilased ei võiks anda koolieksamit Londoni metroos? Meie õpilased said inglise keelt praktiseerida Strasbourgis. Nad nägid, milline on nende tase ja missugused on puudujäägid, aga kas seda lugeda eksamiks või taseme kompamiseks, on iseküsimus.”

Kaseniit kinnitas, et on avatud õpilasesinduse ettepanekutele, mis muudaksid koolielu veel paremaks.

“Koolielu pole ainult õppimine, vaid ka vahetunnid ja söömine. Näiteks õppenõukogu leidis, et 45 minuti pikkuse vahetunni keset päeva võiks lühendada pooletunniseks, aga otsustasime õpilaste soovi järgi ja pikk vahetund jäi,” tõi koolijuht näiteks.

Sillamäe Vanalinna kooli direktor Irina Lju tunnistas, et kuulus enne puhta gümnaasiumi loomist skeptikute leeri, aga kahtlused ei osutunud tõeks. “Üha vähem meie põhikooli lõpetajaid soovib õppida mujal kui Sillamäe gümnaasiumis ja see kõneleb enda eest.”

Kaseniit kinnitas, et viimase kolme aastaga on 10. klassi astujate hulk kogu aeg kasvanud ja usaldus kooli vastu suurem.

“Üksikud valivad mõne teise linna, näiteks Narva või Jõhvi gümnaasiumi, aga enamik tuleb tagasi. Anname endale aru, et õpilased, kes lähevad Narva keeltelütseumisse, on kõrgelt motiveeritud ja seda ei saa neile pahaks panna. Aga kõik ei pea sõitmisele ja eliitkooli õppimispingele vastu ning maanduvad tagasi kodusesse ja turvalisse õpikeskkonda. Meie gümnaasium on selline õpikeskkond, mida kõik koolid tahaksid: õpilased on siin õnnelikud, pole pingeid ega konflikte. Meie strateegia on kool igale õpilasele, selleks on meil eri õppevormid, meetodid ja koormused. Hariduse saavad kõik.”

Valuga sündinud laps 

Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe meenutas, et koolivõrgu korrastamist alustati 2010. aastal. Tollane otsus kaotada kolmes koolis gümnaasiumiaste ja luua nende baasil puhas gümnaasium on osutunud õigeks. “Teisiti poleks saanud jätkata olukorras, kus õpilaste arv pidevalt vähenes ja riigi nõudmised gümnaasiumi õppekavadele kasvasid.”

Küsimuse üle, kas teha riigi- või munitsipaalgümnaasium, vaieldi omal ajal tuliselt. “Jäi peale eestlastele omane omamisoov. Arvan, et tegime õigesti. Gümnaasium ei ole linnas võõrkeha, vaid linna oma. Tänased sõnavõtud, ka kunagistelt kahtlejatelt, näitavad, et gümnaasium on omaks võetud.”

Paasmäe arvas, et valitud omandivorm annab tulevikuks suurema kindluse. “Me ei tea, kuidas riik peab tulevikus üleval kõiki neid tohutuid gümnaasiume, mida ehitab. Julgen selles kahelda. Sillamäe linn on tõestanud, et suudab gümnaasiumi üleval pidada.”

Sillamäe gümnaasiumi hoolekogu esimehe Tõnis Seesmaa sõnul on erandlik, et munitsipaalgümnaasium on saanud riigilt nii palju investeeringuraha, et hoone otsast lõpuni korda teha. “Selle eest tuleb kiita linnavõime ja kooli juhtkonda.”

10. klassi õpilane Eduard Rachinskiy tunnistas, et endine Astangu koolimaja on teinud läbi hämmastava muutuse. “Siin on puhas, ilus ja meeldiv keskkond, loominguline atmosfäär, huvitavad tunnid, aktuaalsed teadmised ja õpilasesindus, millel on reaalne võim.”

Sillamäe linnavolikogu esimees Jelena Koršunova tõdes, et Sillamäe gümnaasium on laps, mis sündis suure valuga, aga on elujõuline ja elab edasi.