Peets alustab Alutaguse maratoni päästeoperatsiooni

1. veebruar 2017 ERIK GAMZEJEV
Eile Pannjärvele jõudnud Robert Peetsi hinnangul oleks võimalik Alutaguse maratoni korraldada 10kilomeetrisel ringil vabastiilis, kuid selleks oleks vaja nädala lõpus pisut lumelisa ning ka kunstlund toota ja laiali vedada.

Eile Pannjärvele jõudnud Robert Peetsi hinnangul oleks võimalik Alutaguse maratoni korraldada 10kilomeetrisel ringil vabastiilis, kuid selleks oleks vaja nädala lõpus pisut lumelisa ning ka kunstlund toota ja laiali vedada.

Kui kaks esimest Estoloppeti pikamaasuusatamise sarja kuuluvat maratoni on tulnud ära jätta, siis 11. veebruariks kavandatud Alutaguse maratoni üritab peakorraldaja Robert Peets napi lume kiuste siiski ära pidada. 

Lähinädalate ilmaprognoosid maratonikorraldajate suunurki ülespoole ei kisu. Kuigi järgmisel nädalal on oodata 10-15 miinuskraadi, särab taevas vaid päike ja lumeraasugi loota pole. Pisut lumelisa võib tulla ehk selle nädala teises pooles.

Vabastiil ja 30 kilomeetrit

Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets jõudis eile Pannjärvele otse maailmakuulsalt Marcialonga maratonilt Itaalias, kus ta oli ametis pikamaasuusatamise sarja Ski Classics tegelasena.

Pilt, mis Pannjärvel avanes, palju valikuvõimalusi ei jäta. Planeeritud 22 km ja 44 km pikkust maratoniringi sõita pole võimalik. Seal pole rajapõhjast paljudes kohtades enam midagi alles. Raja taastamiseks oleks vaja ligikaudu 25 sentimeetrit lund, aga seda pole kusagilt tulemas.

Parem seis on  aga suusakeskuse lähistel lühematel ringidel, kus on tugevad rajapõhjad suuremas osas alles. Peetsi plaan on võluda juurde nii palju lund, et saaks 7,5kilomeetrise ringi pikendada vähemalt 10kilomeetriseks. Siis piirduks tänavune Alutaguse maraton kolme sellise ringi läbimisega. Ning loomulikult mitte klassikas, nagu tavaliselt, vaid uisustiilis. “Kui sõita tuleks neli ringi, läheks järjepidamine juba käest,” selgitas Peets.

Hoogtöö läheb lahti

Selle plaani elluviimine eeldab Peetsilt ja tema abilistelt lähiaegadel ränka hoogtööd ja pisut lumeõnne ka taevast. Pannjärvel on  praeguseks varutud nii palju kunstlund, et saab katta vajaliku kihiga suusastaadioni ja natuke ka radadele viia. “Lund tuleb veel aga kõvasti juurde toota, sest metsaalused on lumest lagedad, sealt midagi juurde kraapida ei saa. Kunstlumi tuleb kaugelt kriitilistesse kohtadesse vedada,” rääkis ta.

Tavapärase maratoniraja kunstlumega katmine oleks Peetsi sõnul ebamõistlikult kallis ja seda ei jõuaks ka aja poolest enam teha. Ta tõi võrdluseks, et Marcialonga maraton, mille eelarve on kõigist maailma suusamaratonidest koos Vasaloppetiga üks suuremaid, suutis küll tänavu kogu raja kunstlumest ehitada, ent sealgi kärbiti tavapärast pikkust 70 kilomeetrit 57 kilomeetrile. “Veel 13 kilomeetrit kunstlumega rada tähendanuks 80 000 euro suurust lisakulu,” sõnas Peets.

Erinevalt Marcialongast, kus suurem osa rajast kulgeb mööda orgu piki jõe äärt, kujuneks Pannjärvel kunstlumest raja kilomeetri hind aga veelgi kallimaks. “Marcialongas võetakse vett otse jõest ja lumekahuritega toodetakse lund iga paari kilomeetri tagant. Meie saame lund teha vaid ühes kohas ja see tuleks kogu raja ulatuses laiali vedada,” selgitas ta.

Lõplik otsus esmaspäeval

Lõpliku otsuse, kas Alutaguse maratoni saab sel aastal korraldada või mitte, langetab Peets eeloleval esmaspäeval. “Teeme kõik endast oleneva, et ei peaks maratoni ära jätma ja Estoloppeti sarja esimese maratoni saaks  ära sõita. Aga kõik ei olene paraku ainult meist,” ütles ta.

Peetsi sõnul ei näe ta ka võimalust Alutaguse maratoni sel talvel edasi lükata, kuna ta enda töögraafikus mitmetel rahvusvahelistel suusavõistlustel ei ole vabu nädalavahetusi. Ainus võimalus oleks veebruari lõpus, juhul kui lumeolud oleksid Eestis sellised, et Tartu maraton tuleks ära jätta, aga Pannjärvel kannataks sõita.