Ida-Virumaa ääremaastumise ärahoidmiseks vajalik reform

31. jaanuar 2017 ENN EESMAA, riigikogu aseesimees, Keskerakond

Enn Eesmaa.

Novembrikuus vahetunud valitsus on käima lükanud olulised ja vajalikud muutused Eesti poliitikas. Tulumaksureform, pensionisüsteemi muutmine ning õpetajate ja lasteaiatöötajate palgatõus on ühed näited uue valitsuse eesmärkidest.

Peagi saame Euroopa Liidu eesistujana end veel kord tõestada tõsiseltvõetava partnerina Euroopale ja muule maailmale. Lisaks eelmainitule on meil sellel aastal ees põhimõtteline murrang ka riigi halduskorralduslikes küsimustes. Viimane puudutab eelkõige kohalike omavalitsuste ning maakondlikke tasandeid.

Kahtlemata on palju argumente omavalitsuste ühinemise poolt ja vastu, kuid riigikogu aseesimehena Eestimaal eri paikades kohtudes olen saanud kinnituse, et inimesed mõistavad kohalike omavalitsuste ühendamise vajalikkust. Riigil on haldusreformi lõpule viimine väga olulisel kohal, kusjuures eesmärk on anda omavalitsustele rohkem õigusi.

Ühinemine on siiski vaid esimene etapp ning valitsuse tegevusplaanis on suurendada ka kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat ja anda omavalitsustele üle osa riiklikke ülesandeid koos vajaliku rahastamisega. Nii saame keskvalitsusest finantsiliselt sõltumatu iseseisva ja tugeva tulubaasiga kohalike omavalitsuste süsteemi. Parimad kohaliku elu korraldajad on ikka kohalikud inimesed ise.

Maksumuudatustega on plaan oluliselt suurendada kohalike omavalitsuste tulusid. Inimesed ei pea muretsema ka selle pärast, kuidas piiride laienemisel ühendatakse eri kogukondi, ning alusetu on kogukonna kadumise või mõnele teisele allaheitmise kartus. Vastupidi, mitmepalgelisus ning eripära toovad uuele omavalitsusele kasu nii kultuurilises kui ka majanduslikus mõttes. Kui on palju kogukondi, lisab see värvi ja teeb meie omavalitsused huvitavaks ja ligitõmbavamaks.

Omavalitsuste ühinemisel räägime ka murekohtadest. Inimeste kartus, et vallamaja või kool võib kaduda kodu lähedalt mitmekümne kilomeetri kaugusele, on arusaadav. Ilmselgelt ei ole see kodanikule, kes teenust kasutab, parim variant. Praegune ühinemisplaan näeb ette, et koolid, raamatukogud jt kohalikule elule olulised objektid ühinemise tähtaja saabudes ära ei koli ega uksi ei sulge.

Peamine küsimus riigireformi läbiviimisel seisneb selles, kuidas saame Eestis hakkama olukorraga, kus maksumaksjate arv väheneb ning avalike teenuste pakkumine senises mahus ja kvaliteedis käib meile üle jõu. Riigiasutused on sunnitud olnud oma regionaalset esindatust vähendama, kuna kliendikontaktide arv on vähenenud. Vanemaealiste arvu kasv suurendab survet pensionisüsteemile ning tööealise elanikkonna vähenemine mõjutab maksude laekumist.

Oluline on leida lahendus ka ääremaastumise pidurdamiseks ning saavutada tulemus, et riigi palgal olevate inimeste arv ei kasvaks, samal ajal kui üleüldine rahvaarv väheneb.

Rahvaarvu suuruselt kolmas maakond Eestis, Ida-Virumaa, on viimase 12 aasta jooksul kaotanud 17% elanikkonnast. Eesti suurima linnarahvastiku osatähtsusega maakond on kaotamas rahvastikku eriti kiiresti just oma linnades. Narva on kaotanud elanikkonnast ligi 15%, Kohtla-Järve 22%, Sillamäe kuuendiku.

ASi Saar Poll 2014. a läbi viidud küsitlusuuringu “Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega” põhjal on Ida-Virumaal rahulolu kohalike avalike teenustega keskmisest madalam. Madalam rahulolu võrreldes muude piirkondadega on eelkõige ühistranspordi, sportimisvõimaluste ja täiskasvanute huvitegevuse kättesaadavusega.

Riigireform, alates maavalitsuse funktsioonide ümberjaotamisest ja riigiasutuste toomisest kohapeale, on nii laiapõhjaline reform, mida mõne lausega on võimatu lahti seletada. Kokkuvõtvalt märksõnadena oleks reformi tulemuseks kokkuhoid, teenuste kättesaadavus, töökohtade ja tööturul püsimise säilimine.

Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr Ida-Virumaal on üks kõrgemaid. Näiteks vajadus tasuta ühistranspordi järele on suur, sest paljud töökohad on koondunud maakonnakeskustesse, sinna sõidu peale kulub aga palju raha, mistõttu tasuta ühistransport kompenseeriks selle kulu inimestele. Seetõttu anname maakondliku ühistranspordi korralduse koos praeguse dotatsiooni ja lisavahenditega üle kohalikele ühistranspordikeskustele või kohalikele omavalitsustele. Tasuta ühistransport oleks kasuks ka pensionäridele, et saada vajalikke teenused endale lähimast paigast kätte, nüüd veel eriti, kus haldusreformi käigus osa valdu kaob.

Et muutused tõepoolest aset leiaksid, on vaja meie kõigi tahet ja koostööd. Ei tasu karta ka ärevust, mis sageli tekib selliste suurte reformide kestel. Kahtlemata ei saa inimene kohe esimesel päeval tunda, et elu on paremaks läinud, kuna reformid nõuavad aega ja raha, et need edukad oleksid. Oluline on, et lõpuks sai ette võetud esimesed konkreetsed sammud inimeste elujärje parandamiseks.