Poolteist ja poltora

29. jaanuar 2017 TIIA LINNARD
Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpetajate Reet Kuke ja Taivo Aljaste 3. klassi õpilased tantsivad nii, et lust vaadata.

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpetajate Reet Kuke ja Taivo Aljaste 3. klassi õpilased tantsivad nii, et lust vaadata.

Noorte tantsupeo eelproovide esimene laine Ida-Virumaal näitas, et mõned rühmad võiks juba hommepäev saata Tallinna Kalevi keskväljakule tantsima. Vaata ja imesta, kuidas selline tulemus küll saavutatud on?!

 

Vastus on lihtne. “Selle taga on kõva trenn,” ütleb Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi 3. klassi õpetaja Reet Kukk, kelle lapsed tantsivad nagu kulda.

“Üks, kaks, kolm, hopp!”

Noorte tantsupeo eelproovide esimene laine jõudis Ida-Virumaale möödunud neljapäeval, mil ettetantsimine toimus Jõhvi gümnaasiumis − aulas ja võimlas korraga.

“Valmis… Jaa − parem, vasak, üks, kaks, kolm, hopp! Parem, vasak, üks, kaks, kolm, hopp!” käib võimlas kella 12 paiku harjutamine 2.-3. klasside segarühmade liigijuhi Liina Eero käe all.

Kuidas liigijuhile tundub? Kas tundub, et kõik läks hästi või…

“Tundub, et pidu tuleb!” kostab Eero heatujuliselt.  “Pisivead veel on, aga see on nipe-näpe. Nüüd on aega, et teha vigade parandused, ja siis on kõik juba väga hästi.”

Kui eelproovide esimene laine on harjutamiseks, siis kevadel tuleb teine laine, mis niidab. Niidab selles mõttes, et siis on selguse aeg käes, kes pääseb peole, kes mitte.

Niidab mõned rühmad jalust maha.

2.-3. klasside segarühmade seas on konkurents kõige suurem. Peole tahab minna üle saja rühma, pääseb aga 70 ja natuke peale.

Tantsuväljak pole kummist, vana tõde.

Suur kommikott

Reet Kuke suunurgad on oma laste esinemist kõrvalt vaadates ülespoole. Selge märk − õpetaja on rahul.

Kukk on kasutanud nippe, mida tasub teistelgi algklasside õpetajatel kõrva taha panna.

Üks nipp seisneb selles, et tema ja laste tantsuõpetaja Taivo Aljaste on eesmärgi nimel seljad kokku pannud.

“Kui laps on ainetunnis istumisest väsinud, peab ta saama liigutada,” räägib Kukk.

Ja liigutataksegi: kraps pingist püsti ja üksikute tantsusammude tegemine on vaheldus missugune. Pärast seda võib edasi liita ja lahutada, korrutada ja jagada, pea kohe palju selgem!

Samuti kasutatakse ära rütmikatunnid ja kui vaja, siis ka kehalise kasvatuse tunnid.

Ja kui vaja, siis vahetunnid ka.

Tulemus ei tule tööta.

Pärast eelproovi lõppu ootab 3. klassi juntsusid õpetaja Kuke klassis suur kommikott.

“Nägu peab peas peeretama”

Õpetaja Kukk tantsib ise ka, Virulase veteranide rühmas, teist aastat. Ja ka õpetajate rühmale koolis puhub ta elu sisse, et minna kevadel üle-eestilisele õpetajate tantsurühmade festivalile.

Kohtla-Järve gümnaasium ise selle festivali algatas, rohkem kui 15 aastat tagasi, tuues tantsivad õpetajad üle Eesti Kohtla-Järvele kokku.

Tänavu toimub pidu Paides.

Õpetaja Kukel, kelle käe all tantsib ka Järve gümnaasiumi noorte segarühm, on veel üks nipp, mida teavad tegelikult kõik tantsijad ja tantsuõpetajad, aga tema on selle nipi mahlakalt sõnastanud: “Nägu peab peas peeretama!” See tähendab seda, et kui sammud lähevadki segi, naeratus ei tohi näolt kaduda.

Samal ajal kui algklassid võimlas tantsu löövad, käib saalis maakonna 7.-9. klasside segarühmade esinemine.

Tantsitakse Maido Saare tantsu “Kadrid-Mardid”, mis spetsiaalselt XII noorte peoks loodud.

Tantsitakse Maido Saare pilgu all.

“Tamm-tabatibi, tamm-tabatibi”

“Kadrid-Mardid” on Narva eesti gümnaasiumi õpilaste Anne-Mari Vainura, Sergo Urmi, Darja Moissejenko ja Emil Mihhailovi lemmiktants.

Sergo tunnistab, et alguses oli sammudele pihta saada raske, aga nüüd läheb ludinal. “See on lõbus tants,” märgib ta.

Kui Maido Saar lava peale pandud laua tagant püsti tõuseb ja saali tantsijate sekka tuleb − siis alles läheb lõbusaks.

Sest Maido Saar oskab.

Oskab noortele elu sisse lüüa.

Tüdrukute näod lähevad veelgi rohkem naerule ning poisid ajavad seljad sirgu ja lisavad õlgadele laiust. Mehistutakse silmanähtavalt!

“Kont on selge,” kostab Saar, tõdedes, et tants on enam-vähem paigas.

Aga timmida on vaja veel, kõvasti timmida.

“Tamm-tabatibi, tamm-tabatibi,” loeb Saar rütmi ning keerleb ette näidates hooga üle tantsupõranda.

“Ja nüüd samm, rõhk, rõhk. Kas te, õpetajad, saite aru? See kehatöö − ärge mitte ühtegi sentimeetrit sealt maha võtke.”

Saare häält on kaugele kuulda.

Naabermajade elanikud saaksid ka tantsud selgeks, kui nad vaid tööl poleks.

Poolteist ja poltora

Õpetajad teevad märkmeid, aga jäädvustavad kõik ka videosse.

“Õhk vahele! Liiga koos olete, pundis. Kogu tants on liiga pundis nagu hakklihakaste, aga ma tahan suurust! Valmis… Veel üks kord! Jaa!”

“Tublid!” saavad lapsed Saarelt kiita.

“Õpetajad, saite aru? Väga suure diapasooniga.”

Ja poistel tuleb lisada sammudele pikkust, sest õiged mehed astuvad ikka pika sammuga.

“Kuidas on vene keeles poolteist meetrit?” küsib Saar, et ka vene poistele saaks selgeks, kui pika sammuga mehed astuvad.

Poltora,” öeldakse saalist ette.

Ning proov jätkub.

Täpselt nii, nagu vaja: poiste sammu pikkuseks on poolteist meetrit ja poltora.