Liikluspolitsei koondatud eksjuht võitles välja hüvitise

27. jaanuar 2017 ERIK KALDA
Alvar Ottokari koondamine liikluspolitsei juhi ametist läks politsei- ja piirivalveametile maksma üle 20 000 euro.

Alvar Ottokari koondamine liikluspolitsei juhi ametist läks politsei- ja piirivalveametile maksma üle 20 000 euro.

Ida politseiprefektuuri endine korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve juht Alvar Ottokar võitles kohtus välja lisaks juba varem makstud koondamisega seotud rohkem kui 18 000 eurole veel üle 4000 euro. 

 

Ottokar töötas Jõhvis Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikohal, kui tööandja tegi talle 2014. aasta septembris ettepaneku teenistuse jätkamiseks Narva politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseiniku ametikohal. Teatise kohaselt likvideeriti alates 2014. aasta 1. oktoobrist Ida prefektuuri struktuurist korrakaitsebüroo ning senised liiklusjärelevalvetalituse ülesanded anti Jõhvi politseiosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalitusele.

Vabastati koondamisega

Sama aasta 30. septembri käskkirjaga vabastati Ottokar teenistusest koondamise tõttu ning maksti talle kasutamata jäänud puhkuse hüvitist ja koondamishüvitist 10 kuu ametipalga ulatuses ehk 14 480 eurot. Peale selle etteteatamistähtajast puudu jäänud 51 tööpäeva eest palka 3835 eurot.

Ottokar esitas Tartu halduskohtule kaebuse PPA peadirektori käskkirja tühistamiseks, enda teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks ja mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel.

Ottokar leidis, et koondamine oli vastuolus avaliku teenistuse seadusega. “Liiklusjärelevalvetalituse juhi ülesanded anti üle Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhile, kelle põhitöö ei erine liiklusjärelevalvetalituse juhi põhitööst,” märkis Ottokar.

Tema sõnul ei olnud talle pakutud ametikoha vastuvõtmine reaalne, kuna patrullpolitseiniku ametikohal teenistuse jätkamiseks oli vaja elamispinda Narvas. “PPA-l oli võimalik pakkuda kaebajale ametikohti, mille teenistuskoht oli Jõhvis ning mis vastasid tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Talle oli võimalik pakkuda Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlus­talituse menetlusteenistuse teenistuse vanema, teabebüroo juhi ning teabebüroo vanemkorra­kaitse­ametniku ametikohta,” tõi Ottokar esile.

Tartu halduskohus jättis Ottokari kaebuse siiski rahuldamata. Mees esitas apellatsiooni Tartu ringkonnakohtusse, mis leidis, et PPA peadirektori käskkirjas esines õigusvastasus. Samas leidis ringkonnakohus, et kaebajal pole õigust saada lisahüvitist, nagu ta soovis. “Avaliku teenistuse seaduse järgi saab õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule maksta vaid kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kaebajale on vaidlusaluse käskkirjaga makstud koondamishüvitist kümne kuu ametipalga ulatuses ehk oluliselt rohkem, kui avaliku teenistuse seadus ette näeb,” põhjendas ringkonnakohus.

Riigikohus mõistis hüvitise

Ottokar sellega ei leppinud ja viis vaidluse riigikohtusse.

Riigikohus ei nõustunud Ottokari väitega, et avaliku teenistuse seadus võib olla põhiseadusvastane, kuna see ei võimalda ametnikku teenistusse ennistada ning rahaline hüvitis pole piisav, korvamaks põhiõiguste riivet. Ta viitas asjaolule, et teenistusest vabastamise korral katkeb politseiteenistuse staaž, millest sõltub väljateenitud aastate pension.

Riigikohtu hinnangul ei saa tema ennistamata jätmine katkestada politseistaaži, sest seaduse järgi peab politseinik pensionile minnes enne seda olema katkematult töötanud viis aastat.

Siiski leidis riigikohus, et kuna Ottokari koondamine oli õigusvastane, sest talle ei pakutud teist samaväärset ametikohta ega põhjendatud koha mittepakkumist, tuleb talle juba makstud hüvitistele vaatamata tasuda veel summa tema kolme kuupalga ulatuses ehk kokku 4344 eurot.