Midagi aru ei saa

27. jaanuar 2017 JÜRI PINO, ajakirjanik

Jüri Pino.

Mingi töörahva rongkäigu või paraadi aegu sammunud üle Punase väljaku rõõmus vatikuues mees, läkiläki kõrvad lehvimas, käes lumelabidas, millele õlivärviga võõbatud: MIDAGI ARU EI SAA.

Eks see pidi olema veel vanast puust. Vaatasin praegu enda oma, see plast ei võta värvi vist külgegi. Pealegi on ta nii kumer, et tervet loosungit ikka näha pole.

Aga selle mehega, kes võib-olla on üks väljamõeldis, nõus.

Midagi aru ei saa. Jälle.

Seekord siis tööraamatute kokkukorjamise üleskutsest. Mida seletatum, seda segasem teema. Nojah, et pensioni ja töötamist vaja arvestada ja ainult need, kes on töötanud enne 1999. aastat ega ole veel pajukil. Et siis saab andmed masinatesse panna, endal muretu, kui kunagi tuleb see iga, kui võib jalad seinale visata ja riigipirukat nosima hakata.

No veel segasemaks läheb see ümberjutustus.

Tähendab, ajalugu algas 1999, vähemalt see kirjapandu, ja enne on ainult legendid. Et käidi tööl, saadi palka, saadi tala. Aga riik ei tea sellest midagi, mine nüüd, hea kodanik, tõesta oma olemasolu enne aastat X.

Umbes, et mida te tegite suvalise okupatsiooni ajal või tsaarivalitsuse all. Kes pioneer olnud, jagab, millest jutt.

Kaege, on kuidagi mõistatuslik see asi. Varem virisetud, et riik kubiseb registritest, vastalised kaebavad ammu, et Suur Vend vahib. Ja kirjutavad sellest siis oma vabatahtlikku toimikusse lõustaraamatus.

Võib-olla. Aga jälle näib, et kui mingeid andmeid vaja, siis pole neid kuskil. Kurikuulus e-riik igatseb ülivanamoelisi paberkandjaid.

Tea, kas need ametid ja asjapulgad ei räägi omavahel. Kuskil peaks ju ikka midagi olema. Maksuamet alustas vist 1992 oma tööga? Deklaratsioonides peaks ju olema küllaga andmeid, kes kus kaua töötanud. Mingit statistikat peab veel hulk ameteid. Vist. Või ei pea.

Pealegi on tööraamat üks natuke kahtlane asi. See võib olla, aga see unustatakse täitmata. Vabalt. Ja mulgud sees, te pole töötanud. Kust need maksud siis tulid, mis mu pealt tasutud, näiteks. Või kadusid andmed kuskile… kuskile.

Midagi aru ei saa ja on harjunult imelik. Läheb üle. Küll läheb veel jaburamaks, tundub.

PS. Tegelikult on nutt ja hala sellest, et mul on tööraamatus esimene töökoht EKP KK kirjastus. Mine sihukest näitama, isegi ei küsita, mida te tegite Nõukogude okupatsiooni ajal. Ara mehikese nurin.