Estonia kaevandus sihib uusi rekordeid

21. jaanuar 2017 ERIK GAMZEJEV
Kamberlaava kasutusele võtmiseks tuli ehitada ligemale 7 kilomeetri pikkune konveier.

Kamberlaava kasutusele võtmiseks tuli ehitada ligemale 7 kilomeetri pikkune konveier.

Eesti Energia Estonia kaevandus kasvatab aastast kaevandamismahtu  0,8 miljoni euro võrra tänu kasutusele võetud täiustatud kamberlaavale. 

 

Erinevalt kõikjal mujal Estonia kaevanduses kasutatavast kamberkaevandamisest, kus töö käib 230meetrisel frondil, on kamberlaavas see 700 meetrit pikk.

Väiksemad kaevandamiskulud

Enefit Kaevanduste juhatuse esimees Ahti Puur selgitas, et selline kaevandusmeetod on efektiivsem, kuna läbindustöid tuleb teha vähem. “Samuti on inimesi vaja kolmandiku võrra vähem kui kamberplokis sama koguse põlevkivi kaevandamiseks,” märkis Puur, lisades, et kamberlaava  annab ettevõttele paindlikkust juurde, kuna seal saab  tootmismahtu  vajaduse korral lihtsamalt ja kiiremini muuta.  “See annab meile võimet kiiremini reageerida turu nõudluse muutustele.”

Kui 1973. aastal tööle hakanud Estonia kaevanduse aastaseks kaevandamismahuks oli planeeritud viis miljonit tonni põlevkivi, siis viimastel aastatel on seda tulemust pidevalt märgatavalt ületatud. Mullu novembris toodeti ainuüksi ühe kuuga 0,9 miljonit tonni ja kamberlaava täie võimsusega kasutuselevõtt võimaldab sedagi rekordit ületada.

Ahti Puuri sõnul on kamberlaava juurutamine olnud ettevõtte suurim investeering eelmisel aastal ja selleks kulunud 20 miljonit eurot loodetakse tasa teenida viie aastaga.

Teistsugune töökorraldus

Kamberlaava plokk paikneb Estonia kaevanduse kirdeosas. Kaevanduse peainsener Andrei Frolov märkis, et kamberlaava tehnoloogiat saab kasutada seal, kus pole geoloogilisi häireid.  “See siin on selle jaoks väga sobiv koht, laava liigub sügavamast kohast ülespoole ja vesi voolab alla. Kaevanduse lõunapoolsemas osas me seda kasutada ei saakski,” ütles ta Põhjarannikule eile kamberlaava plokis.

Andrei Frolovi sõnul ei erine kaevuri töö kamberlaavas põhimõtteliselt kamberkaevandamisest. “Efekt seisneb pigem teistsuguses töökorralduses. Tehnika on koondatud ühte suurde laavasse, vähem on tehnika liigutamist ühest kaevanduse osast teise. Kasutame siin ka mitmeid uusi masinaid, näiteks toitur-purusteid, mis reguleerivad mäemassi suunamist konveierile. Tänu neile saame ka rohkem põlevkivi kaevandada,” ütles ta.

Kamberlaava kasutusele võtmisega tehti Estonia kaevanduses algust juba rohkem kui aasta tagasi. Täisvõimsusele ehk 3055 tonnini kaubapõlevkivini jõuti eelmise aasta lõpus.

Suuresti oma tütarfirma tehtud

Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola, kes juhtis ka kaevandusi ajal, mil kamberlaava juurutamist alustati, ütles, et tänavuste prognooside järgi peaks põlevkivi toodang kasvama 7-8 protsenti ja seejuures on uuel efektiivsemal kaevandamisviisil kaalukas osa.

Kamberlaava kasutusele võtmiseks tuli soetada uusi seadmeid, rajada ligemale 7 kilomeetri pikkune maa-alune konveier kaevise transportimiseks, ühtlustada konveierite koormust, tõhustada tuulutust, suurendada alajaama koormust ja teha hulganisti muid töid. Vainola sõnul oli esialgseks eelarveks plaanitud ligemale 22 miljonit. “Viimaste arvestuste põhjal tulime aga 20 miljoniga välja. Päris mitmed riskid ei realiseerunud ning leidsime töö käigus ka nutikaid ja soodsamaid lahendusi,” sõnas ta.

Vainola tõi esile, et ligikaudu 2/3 töömahust tegi Eesti Energia Jõhvis asuv tütarfirma Enefit Solutions. “Nad tulid tähtaegadega hästi toime. Rahaliselt nende osa nii suur küll polnud, kuna päris suur osa kulus hinnaliste purustite, elektrimootorite ja automaatika soetamisele,” märkis ta.