“Väga ilus! Suurepärane töö, aitäh!”

17. jaanuar 2017 TIIA LINNARD
XII noorte laulupeo eelproovid startisid Ida-Virumaalt. Reedel said Kohtla-Järve kultuurikeskuses kokku maakonna poiste- ja noormeestekoorid.

XII noorte laulupeo eelproovid startisid Ida-Virumaalt. Reedel said Kohtla-Järve kultuurikeskuses kokku maakonna poiste- ja noormeestekoorid.

“Kõik laulud on väga toredad, mis peokavasse valitud,” tõdeb XII noorte laulupeo poistekoori dirigent Maret Alango Kohtla-Järvel peetud Ida-Virumaa poiste- ja noormeestekooride eelproovis.

Olav Ehala laul “Vana harjutus” voolab Kohtla-Järve kultuurikeskuse saaliseinte vahel poistekooride esituses justkui lai ja rahulik jõgi.

“Muidugi!”

“Väga ilus! Suurepärane töö, aitäh!” jääb üldlaulupeo poistekoori dirigent Maret Alango Ida-Virumaa laulupoiste esitusega rahule.

Koorijuhid kutsutakse lava ette viieminutilisele nõupidamisele, poisid kasutavad seda aega, et lipsata saalist välja ning ampsata kodust kaasa pandud võileiba.

Proovipäev on olnud pikk.

“Vana harjutus” on 12aastase Kostja lemmiklugu.

Kostja laulab Narva koorikooli poistekooris.

Unustan talle ütlemata, et Olav Ehala oli temast vaid neli aastat vanem, kui selle laulu kirjutas.

Tema koori- ja eakaaslase Matvei lemmiklugu on see ka. Aga täpselt sama palju kui “Vana harjutus” meeldib Matveile ka “Õunalaul”.

Piirilinna poisid on kooris laulnud juba kuus aastat, poole oma elust.

Kooriproovid on kolm korda nädalas, sellele lisanduvad veel solfedžotunnid ja pillitunnid.

Matvei mängib klaverit, Kostja akordioni. “Mul on veel vokaalitunnid ka,” kostab Kostja.

Mõlemale poisile on see esimene kord üldlaulupeole minna.

Kas nad seda ikka tahavad? Ootavad nad seda pidu?

“Muidugi!” tuleb vastus kui ühest suust.

Poisid ja “Poiste laul”

“Kõik laulud on väga toredad, mis laulupeokavasse valitud,” tõdeb noorte laulupeo poistekoori dirigent Maret Alango.

Alates “Vanast harjutusest”.

Ja “Õunalaulust”.

“Just, vana Ruja laul, mis poistele palju rõõmu pakub,” kostab Alango. “Samas sügava sisuga tekst, kui hakata lahti mõtestama. Ott Arderi kirjutatud.”

See laul on suure peo poistekoori kavas esimene, lükkab nende etteaste hooga käima.

Mis laule poisid veel suurel peol laulavad?

Laulavad “Poiste laulu”.

“See on tõeline poiste laul, seda laulavadki ainult sopranid ja aldid. Hoogne, särtsakas, samuti üks poiste lemmiklugudest,” tutvustab Alango repertuaari. “Siis “Minu juurte lugu” − üks uudisteostest, mis räägib, kust me pärineme, räägib perekonnast, suguvõsast. Väga hästi selle laulupeo teemaga haakuv laul.”

XII noorte laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja “Mina jään” ning kätkeb endas selliseid teemasid nagu minu kodu, pere, maa ja juured. Laulupeo ideekavandite konkursi võitsid helilooja Rasmus Puur ja näitleja Veiko Tubin ning nende töö pealkiri oligi “Noored juured”.

Anna Haava “Meie”

Rene Eespere on laulupeo tarvis kokku pannud popurrii pealkirjaga “Isa ja poja lauluke”, kuhu on sisse põimitud ka rahvalikke tekste. “Sauna taga tiigi ääres,” on üks tuttavatest ridadest, mille kõrv kinni püüab. “Isad õpetavad selles laulus poegi ja pojad räägivad omakorda, mis siis kõik juhtuma hakkab, kui nad suureks saavad. Et nad võtavad kauni naise, saavad palju lapsi, kolivad maale elama. See on põnev laul, selline vimkaga ja kelmikas, läbi huumoriprisma,” kostab Alango.

Spetsiaalselt noorte laulupeoks on sündinud ka Rasmus Puuri “Meie”, mis kõlab avaühendkoori esituses.

“Meie” on loodud Anna Haava sõnadele, mida teavad kõik: “Meie ei taha olla, ei ole vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus: meie otsaette on kirjutatud elusõna!”

Sel ajal kui poistekoorid ette laulavad, teeb suure peo noormeestekoori liigijuht Peeter Perens noorte meestega fuajees proovi.

Lauluraamat lüüakse lahti peol avaühendkoori esituses kõlava Mihkel Lüdigi “Koidu” koha peal.

“Kas teate, mida “koit” tähendab?” uurib Perens Narva koorikooli noormeestelt. “See on zarja.”

“Härrased mehed, tõstame pead üles, vaatame siia!”

Pilk dirigendil, lastakse “Koidul” tulla, nii et fuajee kõmiseb. “Vägevail vooludel üle me maa!”

Horošo!” kostab Perens.

“Taevasse tõusnud me lootuse loit!”

“Seal on pool tooni i eštšjo ras pooltooni,” jätkub proov läbisegi kahes keeles.

“Vägevail voo…”

Ras, dva,” peab dirigent pausi kohad kinni.

“…gudel üle me maa!”

“Poisid, te võtate pool tooni, aga on vaja toon alla,” jätkub loo timmimine lootuse loidu koha peal. “Veel kord!”

“Lootuse loit!”

“Veel kord!”

Toonid ja pooltoonid saavad selgeks rihitud.

“Laulud nüüd lähevad…”

“Bariton, kui te saate, siis mõelge entusiastlikumalt.”

Bariton paneb entusiasmi kapaga juurde ja dirigent jääb rahul: “Voh!”