Jõhvi ja Narva parandavad konkursiga elukeskkonda

5. jaanuar 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Jõhvis otsitakse uut ilmet haridus- ja spordilinnakule, kuhu jäävad kunstikool, lasteaed, põhikool ja gümnaasium, spordihall ning staadion.

Jõhvis otsitakse uut ilmet haridus- ja spordilinnakule, kuhu jäävad kunstikool, lasteaed, põhikool ja gümnaasium, spordihall ning staadion.

Jõhvi ja Narva kuulutasid lõppenud aasta viimastel päevadel välja arhitektuurivõistluse: maakonnakeskuses oodatakse häid lahendusi haridus- ja spordilinnaku, piirilinnas aga ajaloolise südame arendamiseks. Mõlemad konkursid on osa EV100 arhitektuuriprogrammist.

Jõhvi vallavalitsus andis 20. detsembril korralduse haridus- ja spordilinnaku avaliku ruumi ning promenaadi pikenduse arhitektuurivõistluse korraldamiseks.

Promenaad pikeneb 

Võistlusala hõlmab Hariduse ja Kaare tänava ning Puru tee vahelist maa-ala, mida piiravad mikrorajooni korterelamud, Kaare tee, perspektiivne Puru tee pikendus ja Jõhvi linnapark. Lisaks korrusmajadele asuvad võistlusalal lasteaed, kunstikool, põhikool ja gümnaasium, spordihall ning staadion.

Jõhvi vallavanem Eduard East selgitas, et mikrorajoonis asuv avalik ruum peaks muutuma jalakäijatele mugavamaks ja funktsionaalsemaks. Sinna lisandub nii jalutus-, sportimis- kui ka puhkamisvõimalusi. Nii on piirkonda kavandatud laste mänguväljak, välivõimla, tehiskattega harjutusväljak, skate-park ja parkuuriala. Lahendus tuleb leida liiklus- ja parkimiskorraldusele, väikevormidele ja haljastusele.

Eskiisprojekt peaks välja pakkuma ka promenaadi pikenduse trajektoori ja lahenduse, mis ühendaks olemasoleva promenaadi läbi haridus- ja spordilinnaku Ahtmesse viiva kergliiklusteega. Tingimus on, et promenaadi pikendus ei tohi jääda koolihoonete ja spordihalli ning kavandatava staadioni vahele.

Eskiisprojekte oodatakse 14. märtsini. Ideekonkursi auhinnafondi suurus on 20 000 eurot, millest võitjale on arvestatud 8000 eurot.

Arhitektuurivõistluse on välja kuulutanud ka Narva linnavalitsus. Piirilinn loodab saagiks eskiisprojekti, millega leitakse ruumiline lahendus Stockholmi väljakule, Raekoja platsile ja Raekoja pargile. Stockholmi platsist peaks kujunema linna uus peaväljak.

Stockholmi ja Raekoja platsi eraldab ruumiliselt üks ajaloolise Narva väheseid elemente − raekoda −, mis liidab nad samal ajal emotsionaalselt üheks tervikuks, selgitas võistlusülesandes Narva linnavalitsuse arhitektuuri ja planeerimise osakonna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

“Et raekoda on Narvas üks väheseid säilinud sõjaeelseid hooneid, on selle keskse skulptuurina ühise väljakuruumi keskel esiletoomine vahest üks võimsamaid linnaruumilisi ideid, mille kaudu saab eksponeerida hävinud linna ajalugu. Nende kahe platsi realiseerimise järel ei saa raekojast enam mitte lihtsalt esinduslik linnapalee, vaid monument ajaloole, arhitektuurile ja elu jätkuvusele,” lisas ta.

Narva ideekonkursile oodatakse võistlustöid 6. märtsiks. Auhinnafondi suurus on 16 000 eurot; sellest võitja auhind on 6000 eurot.

Osa juubeliprogrammist

Arhitektuurivõistlused viiakse läbi koostöös Eesti arhitektide liiduga, kes veab EV100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum”. Kolme ideekonkurssi pole välja panna ühelgi teisel maakonnal peale Ida-Virumaa − Kuremäe avaliku ruumi arhitektuurivõistlus toimus juba eelmisel aastal.

Selline kopsakas saak teeb heameelt programmi “Hea avalik ruum” juhile, arhitekt Kalle Vellevoogile. “Tore, et ka Jõhvi kaasa tuli. Algul öeldi meile ära, aga uus võim otsustas osaleda. Jõhvi puhul oli olukord, kus oli plaan haridus- ja spordilinnak korda teha, aga puudus terviklik projekt. Leidsime, et see on hea võimalus sekkuda.”

Seevastu Narva tuli arhitektide liidu ideega kohe kaasa, ainult et protsess ise on pikaks veninud. “Narva oli üks esimesi, kellega läbirääkimisi alustasime, ja üks viimaseid, kellega lõpetame,” märkis Vellevoog.

Ta arvas, et Narva avalik ruum on tema kolleegidele intrigeeriv, sest selles on nii palju kihistusi.

Eesti arhitektide liidu programmi raames rajatakse või rekonstrueeritakse kuni 15 avaliku ruumi ala, millel tekib konkreetne avalik kasutus. Nende rajamine ja valmimine seotakse EV 100 juubeliprogrammiga. Peamiselt tegeldakse maakonnakeskuste korrastamisega, et muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks.