Kiviõli ja Sonda andsid käe Kiviõli valla sünniks

31. detsember 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Kiviõli volikogu esimees Eldur Lainjärv ja tema Sonda kolleeg Veiko Erm vältisid põrsa kotis ostmist ja käisid tuhamäe otsas oma valdusi kaemas.

Kiviõli volikogu esimees Eldur Lainjärv ja tema Sonda kolleeg Veiko Erm vältisid põrsa kotis ostmist ja käisid tuhamäe otsas oma valdusi kaemas.

Kiviõli volikogu esimees Eldur Lainjärv ja Sonda volikogu juht Veiko Erm käisid enne ühinemislepingu allkirjastamist Kiviõli tuhamäelt uue omavalitsuse valdusi üle vaatamas: kahe omavalitsuse liitmise järel tekkiv omavalitsus vastab igati haldusreformi seaduses sätestatud nõuetele. 

Kiviõli ja Sonda valla ühinemislepingu allkirjastamisele tulid kahe omavalitsuse volikogu juhid mitte traditsioonilisel moel, vaid bagiga Kiviõli seikluskeskuse mäe otsast, kus on parim vaade kogu piirkonnale. Kahe omavalitsuse liitmise tulemusel tekib Kivõli vald, mis on Ida-Virumaa praegustest liitujatest ainus, kes vastab kõikidele haldusreformi seaduses sätestatud nõuetele. Need kaks liitujat on ka ainsad, kes mingit erisust riigilt ei oota.

Suurus pole selge

Nii Kiviõli kui ka Sonda volikogu juhid meenutasid, et aasta tagasi alustati ühinemisläbirääkimisi neljakesi. Praeguseks on partnereid alles jäänud kaks. “Aga tegemist on vabatahtliku liitumisega,” ütles Sonda volikogu esimees Veiko Erm.

Kaks omavalitsust moodustavad kokku Kiviõli valla, mida hakkab tulevikus juhtima 19-liikmeline volikogu. Kas omavalitsuse piir jääb selliseks, nagu on praegune piir, või võib see muutuda, oleneb naabritest. Nii oodatakse Rägavere vallalt otsust Uljaste küla liitmiseks Sonda vallaga ning Aseri otsust Kõrkküla ja Kestla ületulekuks. Kõik kolm küla on oma senistele omavalitsustele sellise pöördumise teinud.

Lisaks on õhus ka võimalik Lüganuse sundliitmine. Valitsus teeb selle kohta oma otsuse 15. veebruariks. Kuni pole selge, kas Lüganuse sundliidetakse või mitte, on keeruline kogu uue omavalitsuse ettevalmistamine. Muu hulgas on häiritud uue omavalitsuse struktuuri väljatöötamine, milleks tahetakse kasutada toetusraha. “Kuna otsus tehti siis, kui Lüganuse oli liitujate hulgas, siis pole selge, kas EAS muudatust aktsepteerib. Samuti on selgusetu, millise suurusega omavalitsusele seda struktuuri koostatakse,” viitas Sonda vallavanem Andrea Eiche vajadusele saada sundliitmise asjus kiire selgus.

Lisaks uue omavalitsuse struktuurile tuleb liitujatel ette valmistada uus põhimäärus ning välja töötada ühised korrad ja toetuste süsteem.

Keerulises olukorras

Juhul kui peaks minema Lüganuse sundliitmiseni, tähendab see ebavõrdses seisus olemist nii ametnikele kui ka elanikele. Kui praegu näeb ühinemisleping ette lisahüvitise maksmist nendele ametnikele, keda enam ei vajata, siis Lüganuse inimestele see ei kehti. Samuti pole uuel omavalitsusel kohustust teha suurematesse keskustesse teeninduspunkte. Lisaks annab liitumine boonust mitmesuguste projektitaotluste puhul.

Piirkondlikud komisjonid teevad ministeeriumile ettepaneku, millised vallad tuleks omavahel ühendada. Valitsus arutab neid ettepanekuid ja teeb selle kohaselt kohalikele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. See peab sündima 15. veebruariks.

Valdadel on õigus taotleda ka erandit. Seda Lüganuse kavatsebki teha. Oma viimasel volikogu istungil kinnitas Lüganuse, et riigikohtu lahendist hoolimata seisavad nad selle eest, et mitte liituda. Selleks hakatakse taotlema erandit, viidates just toimunud liitumisele. Kui tarvis, hakatakse kohtus vaidlustama üksikuid õigusakte, et võita aega.