Mäetaguse mõisas sündis Alutaguse vald

31. detsember 2016 KÜLLI KRIIS
Alutaguse valla sünnitunnistus sai kõigi nelja volikogu esimehe allkirjaga kinnitatud.

Alutaguse valla sünnitunnistus sai kõigi nelja volikogu esimehe allkirjaga kinnitatud.

Aasta alguses kuue valla keskis läbirääkimisi alustanud Ida-Virumaa lõunapiirkonna omavalitsused kaotasid teel Alutaguse vallaks endi seast kaks osapoolt, ent jõudsid neljapäeval neljakesi üsna üksmeelselt uue valla sünnitunnistuse kinnitamiseni.

 

Pärast seda kui Illuka vallavolikogu otsustas teiste Alutaguse vallaks pürgivate omavalitsustega liitumisläbirääkimised lõpetada, oodati pingsalt, millise otsuse teeb Mäetaguse vallavolikogu − sellest olenes, kas sündiv suurvald mahub seadusega lubatud erisuse piiresse või mitte.

Tund enne ühinemislepingu ühist allakirjutamist hääletas Mäetaguse volikogu kuue poolt- ja kolme vastuhäälega lepingu kinnitamise poolt.

“Mul oli hea meel, et vajalikud poolthääled tulid kokku ja ma ei pidanud ise oma südametunnistuse vastu hääletama,” tunnistas volikogu esimees Veljo Kingsep, et tema hääletas vastu.

Vastu hääletasid ka Konstantin Kaus ja Ain Rego, kusjuures Rego palus otsuse selgumise järel oma saadikuvolitused peatada. Kingsepa sõnul ütles Rego selle põhjenduseks, et ta ei näe, et Mäetaguse elanikele ühinemise järel midagi paremaks muutuks. Rego ise eile õhtul telefonile ei vastanud.

Tulevik ongi käes

“Paljudele on tänane päev tähtis ja positiivne, aga mõnele on see ka negatiivne,” tõdes vallavolikogus toimunu taustal Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar tund hiljem, kui ühinevate omavalitsuste juhid Mäetaguse mõisa saali ühinemislepingut allkirjastama kogunesid.

Iisaku vallavanem Raivo Raap oli hommikul vaadanud aastatagust vallalehte ja leidnud sealt enda kirjutatud artiklis lause: “Haldusreformist on praegu veel vara rääkida, eks tulevik näitab, mis tuleb.”

Nüüd nentis ta, et tulevik on saanud reaalsuseks.

“Me oleme ju ka varem omavahel läbi käinud, teame ja tunneme üksteist, nii et päris võõrasse keskkonda ei lähe.”

Ühinemist eest vedanud Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet vaatas seni tehtule tagasi kui meeldivale tööle ja väitis kogemuste põhjal, et kui mingi protsess on meeldiv, lõpeb see tavaliselt hästi.

“Me saime suure territooriumiga, küll vähese rahvaarvuga, ent eestikeelse ja eestimeelse valla,” tundis ta heameelt.

Maasekretär maavanema ülesannetes Eve East ütles, et Alutaguse valla ühinemisleping on Ida-Virumaal neljas − ja vabatahtlikult ühinejate viimane −, mis maavanemale üle anti.

“Aga oluline pole järjekord, vaid sisu − te olete teinud tublit tööd. Jätkugu teil jõudu ja särtsu leida neid ühisosi, mis teid veel tugevamaks muudavad,” soovis ta.

Taotletakse erisust

Mullu oktoobris tegi Iisaku vald Alajõe, Illuka, Mäetaguse, Tudulinna, Lohusuu ja Avinurme vallale ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Lohusuu vastas eitavalt, Illuka lükkas ettepaneku tagasi, kuid oli nõus vaatlejana osalema ja vajaduse korral ühinema, ülejäänud neli olid ettepanekuga nõus.

Läbirääkimiste avakoosolek toimus 22. veebruaril kuue valla esindajate osavõtul. Mais otsustas Avinurme osalemise lõpetada. Septembris andis Illuka teada, et on valmis läbirääkimisi alustama, ning sügisel valminud ühinemislepingu tööversioon hõlmaski viit valda.

21. detsembril otsustas Illuka vallavolikogu läbirääkimised lõpetada, seega moodustavad Alutaguse valla neli osapoolt: Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna vald.

Kuna Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna valla ühinemisel ei vasta uus kohaliku omavalitsuse üksus miinimumsuuruse kriteeriumile, taotletakse vabariigi valitsuselt erandi kohaldamist. Taotluses märgitakse ka, et ühinejad pole vastu Illuka valla liitmisele Alutaguse vallaga.