Kohus mõistis arsti patsiendi surmas süüdi

31. detsember 2016 ERIK KALDA
Praegu kiirabiarstina töötav Igor Gorjatšov mõisteti eile süüdi patsiendi surma põhjustamises ja teda karistati tingimisi vangistusega. Kuigi prokurör taotles talle ka kolme aasta pikkust arstina töötamise keeldu, kohus sellist otsust siiski ei teinud.

Praegu kiirabiarstina töötav Igor Gorjatšov mõisteti eile süüdi patsiendi surma põhjustamises ja teda karistati tingimisi vangistusega. Kuigi prokurör taotles talle ka kolme aasta pikkust arstina töötamise keeldu, kohus sellist otsust siiski ei teinud.

Viru maakohus mõistis eile patsiendi surma põhjustamises süüdi Ida-Viru keskhaigla endise arsti, praegu kiirabiarstina töötava Igor Gorjatšovi ning määras talle poolteise aasta pikkuse vangistuse.

 

Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42).

Kaks korda haiglasse

Uurimine selgitas, et väljakutsele reageerinud kiirabibrigaad tuvastas patsiendil madala vererõhu, kahvatu jume ja muud haigussümptomid. Äsja oli Valeri korraks kaotanud teadvuse. Voodil lamanud mees kaebas kõhuvalu ning läbivaatus tekitas kiirabibrigaadis kahtluse, et soolestikus on verd. Mees viidi kiiresti haiglasse.

Umbes 12 tundi hiljem, 25. novembri varahommikul tuli samal brigaadil sõita jälle samasse Sillamäe Tškalovi tänava majja ning suur oli meedikute üllatus, kui nad leidsid samast korterist eest taas voodil lebanud Valeri. Selgus, et EMOs valvel olnud arst Igor Gorjatšov oli õhtul haiglasse toodud patsiendi kodusele ravile saatnud, diagnoosides tal soolenakkuse. Mehe seisund oli väga raske ning sõit läks taas EMOsse. Kuigi Valerile tehti haiglas operatsioon (kaksteistsõrmiksooles avastati arteriaalne verejooks), tema elu päästa ei õnnestunud.

Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole juhtumile hinnangu saamiseks. Kui komisjon tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu, andsid lähedased asjale ametliku käigu ja pöördusid politseisse. Lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud sisemise verejooksu tõttu, kuid arst seda õigel ajal ei tuvastanud.

Gorjatšov sai süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest ning teine paragrahv näeb ette vastutust tegevusetuse eest.

Gorjatšovi kaitsja Jüri Leppik ütles protsessi käigus, et tema klienti pole alust süüdi mõista, sest pole kuidagi tõendatud, et eelmisel päeval pani arst vale diagnoosi ega teinud vajalikke protseduure ning et just seetõttu saabus surm.

Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan väljendas kohtus seisukohta, et elu ja tervis on õigushüved, mis on tagatud põhiseadusega. “Igaühel on õigus elule. See õigus on tagatud põhiseadusega. Seega on riigil kohustus tagada inimeste õiguste igakülgne ja täielik kaitse. Seetõttu leian, et on vaja karistusõiguslikku sekkumist ka nendel juhtudel, kui arst on põhiseadusega tagatud õigusi rikkunud. Kui arst on ettevaatamatusest pannud toime oma kohustuse rikkumise, mis viis patsiendi surmani, siis peaks olema võimalik tema vastutusele võtmine kriminaalkorras. Eesmärk ei ole kriminaalkorras karistamine kui selline, vaid õigusriigi prioriteet peab olema isiku põhiõiguste kaitse,” sõnas ta.

Eilse otsusega mõistetigi Gorjatšovile 1 aasta ja 6 kuud tingimisi vangistust kahe aasta pikkuse katseajaga. Kui kannatanud nõudsid, et kohus mõistaks tsiviilkorras talt välja ka kahjutasu − kokku 50 000 eurot, sellest 35 000 eurot moraalse kahju hüvitamiseks −, siis kohus mõistis välja 14 596 eurot, sellest 14 190 eurot mittevaralist kahju.

Gorjatšov ise oli ajakirjanike suhtes kohtus väga tõre, mingeid kommentaare ei andnud ja lahkus pärast otsuse kuulutamist kohtust kiirelt, varjates fotograafide eest oma nägu.

Kaitsja lubab edasi kaevata

Kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik väljendas aga intervjuus Põhjarannikule süüdimõistva kohtuotsuse üle pettumust.

“Selles asjas oli kaitsjale kõige suuremat julgust andev asjaolu, et eksperdid ei suutnud selgitada väga paljusid olulisi küsimusi. Nad tunnistasid, et neil puuduvad teadmised näiteks selle kohta, missugune oli nende ravimite võimalik mõju, mida patsiendile manustati enne EMOsse saabumist kiirabi poolt. Kui meil arstide suhtes peetavas kohtus ei suuda ekspertiisi käigus antud arvamus vastata kõigile loogilistele seostele, siis see on minu arvates väga kahetsusväärne,” lausus Leppik.

Ta ütles, et juhtumeid, kus arste on kohtus süüdistatud tegevusetuse tõttu patsiendi kahjustamises, on ennegi olnud, kuid iga sellist kaasust tuleb vaadata eraldi asjaolude põhiselt. “Kui ma võtan ainult süüdistuse selle osa, kus Igor Gorjatšovile heidetakse ette, et ta jättis mingi diagnoosi panemata, kuid jäetakse tähelepanuta see, kas diagnoos, mis ta pani, oli õige või vale, siis minu arust on see õigusemõistmine läinud veidi vale teed. Esimesena tuleb ikkagi analüüsida, kas inimene pani sellel hetkel tal olnud teadmisega õige diagnoosi või mitte. Ja alles siis võime hakata spekuleerima selle üle, et kui ta pani ilmselgelt vale diagnoosi, kas kõik need asjaolud viitavad sellele, et ta oleks pidanud panema teistsuguse diagnoosi,” rääkis advokaat.

Leppik ütles, et ta ei näe teist võimalust, kui esitada eilsele Viru maakohtu otsusele apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule.