Narva haigla lasteosakonda ei suleta

29. detsember 2016 ILJA SMIRNOV
Lasteosakonna sulgemine ähvardas nii linna kui ka kohaliku haigla etteotsa kuuluvaid Narva tsentriste ebameeldivate poliitiliste tagajärgedega. See foto on tehtud 1. detsembril Narva linnavolikogu hoone ees toimunud piketil.

Lasteosakonna sulgemine ähvardas nii linna kui ka kohaliku haigla etteotsa kuuluvaid Narva tsentriste ebameeldivate poliitiliste tagajärgedega. See foto on tehtud 1. detsembril Narva linnavolikogu hoone ees toimunud piketil.

Eranditult kohalikest poliitikutest koosnev Narva haigla nõukogu võttis vastu poliitilise otsuse lasteosakonda mitte sulgeda, mis on kindlasti meelt mööda tuhandetele patsientidele ja valijatele.

 

Narva linnavolikogu liikmetest koosnev sihtasutuse Narva Haigla nõukogu otsustas lasteosakonda kinni mitte panna. Haigla juhatuse säärane kava tekitas novembris ja detsembris palju kära ning tõstis linnaelanike seas protestilaine. Narvalased, eriti väikeste laste emad, kartsid väga, et alates 2017. aastast tuleb nende lastel hakata kas täiskasvanute osakondades ravil viibima või sootuks mõnes teises linnas ravil käima.

Puhtpoliitiline otsus

Veel kuu aega tagasi toetas haigla nõukogu esimees ja linnavolikogu keskfraktsiooni Ühtne Narva esimees Aleksei Voronov juhatuse plaani raha kokkuhoiu eesmärgil lasteosakond sulgeda. Kuid nüüd, pärast seda kui inimesed olid kogunud tuhandeid alkirju ja korraldanud protestiks piketi, nõustus Voronov sellest äärmiselt ebapopulaarsest otsusest loobuma.

Peale Voronovi kuulub haigla nõukogusse veel viis saadikut − peamiselt tsentristid. Otsuse lasteosakonda mitte sulgeda võtsid nad vastu − nõukogusse mitte kuuluva volikogu esimehe Aleksandr Jefimovi ettepanekul − 23. detsembril juhatuse esimehe Olev Sillandi kabinetis toimunud istungil. Ehkki just Silland kui haigla juht oli raha säästmiseks algatanud lasteosakonna sulgemise plaani.

Eile märkis Silland Põhjarannikule antud kommentaaris, et nõukogu otsusele vaatamata ei saa rääkida mingist antagonismist juhatuse ja nõukogu vahel. Ta rõhutas, et majanduslikud otsused võetakse juhatuses vastu ühe ja poliitilised teise loogika järgi, “lähtudes teistest prioriteetidest”.

“Nõukogu võttis vastu poliitilise otsuse − see on nõukogu õigus − ning poliitilised otsused võivad mõnikord olla majanduslikult irratsionaalsed,” tunnistas Silland.

Narva haigla nõukogu esimees Aleksei Voronov kommenteeris seda otsust nii: “Võttes arvesse narvalaste arvamust ja Narva lastele kvaliteetse arstiabi osutamise ühiskondlikku tähtsust, otsustas nõukogu lasteosakonna alles jätta ja seda mitte sulgeda.”

Kuu aega tagasi lubas Voronov suuliselt, et kui raviteenus pärast lasteosakonna sulgemist senisega võrreldes halveneb, siis osakonna töö taastatakse.

Linn kui asutaja peab rahaga toetama

Voronov tunnistas, et haigla peab uutesse seadmetesse investeerima ning selleks vajalik raha oleks tõepoolest võidud lasteosakonna sulgemisega kokku hoida, ent nüüd tuleb leida teisi sisereserve.

“Aga kui haiglal uute seadmete muretsemiseks raha puudu jääb, siis taotleme linnalt kui asutajalt linnaeelarvest toetust,” sõnas Voronov.

Samas nõustus Silland oma kommentaaris, et otsus lasteosakonda mitte sulgeda haigla võimalustele ühtesid või teisi meditsiiniseadmeid soetada kriitiliselt negatiivset mõju ei avalda. Vajalike ostude mustandnimekiri 2017. aastaks summas 700 000 – 800 000 eurot, nagu ka asutuse eelarve, on alles koostamisel. Võrdluseks: lasteosakonna sulgemise ja voodikohtade üleviimisega teistesse osakondadesse oli kavas kokku hoida ligikaudu 12 000 eurot kuus.

Sillandi sõnul on haigla rahalised suhted linna kui asutajaga head. Nii soetati 2016. aastal 260 000 euro eest digitaalne automaatne röntgeniaparaat ning sellest summast 84 000 eurot saadi just nimelt linnaeelarvest. Peale selle ostab Narva linn haiglalt igal aastal 75 000 euro eest nn õendusteenust.