Idavirulaste kingikotis on sada kõrvitsat, linnumaja ja jalkaturniiri

23. detsember 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Kõrvitsatest oskavad lugu pidada paljud loomaaia asukad, aga kõige meelsamini maiustavad nendega elevandid. Pilt on tehtud Tallinna loomaaia traditsioonilisel kõrvitsapeol, kuhu tuleval sügisel jõuavad ka Illuka laste kasvatatud erksavärvilised viljad.

Kõrvitsatest oskavad lugu pidada paljud loomaaia asukad, aga kõige meelsamini maiustavad nendega elevandid. Pilt on tehtud Tallinna loomaaia traditsioonilisel kõrvitsapeol, kuhu tuleval sügisel jõuavad ka Illuka laste kasvatatud erksavärvilised viljad.

Illuka koolipere katab Eesti sajanda sünnipäeva peolaua kõrvitsatega, mis rändavad Tallinna loomaaia asukate kõhtu. “Paneme kasvama 100 kõrvitsataime” on üks vahvatest ettevõtmistest, mis on jõudnud Ida-Virumaalt EV100 sündmuste kalendrisse.

 

Illuka kooli kingitus on jätkuks mõne aasta tagusele ettevõtmisele, kui kooli ja lasteaia lapsed panid varakevadel mulda seemned, et kasvatatud taimed laadal maha müüa ja teenitud raha eest ekskursioonile sõita.

Ilus ja kasulik

Toonast taimeprojekti vedanud bioloogiaõpetajal Anneli Dietrichil tuli idee, et Eesti sajandaks sünnipäevaks võiks maha istutada sada kõrvitsataime, mis oleks ilus ja ühtlasi kasulik kingitus.

Esiteks on kõrvits hoolduse mõttes lollikindel taim. Teiseks näevad kõrvitsapõllud efektsed välja − Illukal tuleb see kooli lähedale, nii et seda saab iga päev imetleda. Kolmandaks oli soov, et keegi saaks sügisel suurest saagist kasu. Dietrichi mõte liikus Tallinna loomaaiale, kus sügiseti peetakse kõrvitsapidu.

“Järgmise aasta aprilli lõpus või mai alguses paneme seemned mulda. Iga klass ja lasteaiarühm kasvatab oma taimed. Juunis, kui öökülmaoht möödas, on aga plaanis istutustalgud, kuhu kaasatakse ka lastevanemad,” rääkis Dietrich.

Kõrvitsaprojektis vabatahtlikuna kaasa lööv Ene Raudar ütles, et kulud on väikesed ja seetõttu pole olnud vajadust ettevõtmiseks raha taotleda. “Usun, et seemned kogume küla pealt kokku. Kooli vilistlane Raimo Sarapuu eraldab aga lahkelt oma põllumaast vajaliku suurusega tüki ja aitab ka maad harida.”

Kõrvitsate veol on loomaaiale oma abikäe ulatanud kullerifirma DPD. 

Üks kulutus, millest siiski ei pääse, on elektrikarjuse ost või rent. Loomaaia nõue oli, et põld peab olema metsloomade eest seakatku ohu tõttu piiratud. “Oleme raha kogumisega juba algust teinud. Teadlaste öö kohvikust ja kõrvitsapäeva kõrvitsaoksjonilt on kogunenud ligi 100 eurot,” ütles Raudar.

Kingitus Eestile ja iseendale

Eesti Vabariigi ümmargune sünnipäev kajastub veel mitmes idavirulaste algatuses. Mäetaguse põhikooli õpilased ja õpetajad meisterdavad 100 linnumaja. Narva linnavalitsuselt laekunud projektis “100 ust” saavad kunstnikud sada ukselehte, millest sünnib kunstiteos. Sillamäe spordikompleks Kalev on aga lubanud võõrustada 100 jalkaturniiri.

Mitu valda on otsustanud kinkida Eestile ja iseendale midagi jäävat. Lüganuse kool plaanib avada arvutimuuseumi. Lohusuu vald soovib haljastada puhkeala, mis asub laululava ümber. See oleks jätk kodukaunistamise kampaaniale, mille kutsus kunagi ellu president Konstantin Päts.

“Vanemad elanikud on rääkinud, et Pätsi ajal istutati kampaania korras tammesid. Üks tamm on ka presidendi enda istutatud. See on küll tulekahjus kannatada saanud, aga üks osa puust kasvab edasi,” rääkis Lohusuu vaba aja keskuse juhataja Mari Oolberg.

Puhkeala haljastamisega soovitakse tema sõnul väärtustada ühiskondlikku ruumi ja seda kaunimaks muuta. “Ehk tekib koolilõpetajatel traditsioon puhkealale oma puu istutada. Lisaks haljastusele tahame sinna tulevikus paigutada nimelisi istumispinke, mis kannaks infot inimestest, kes on valla kultuuriellu oma jälje jätnud,” ütles Oolberg.

Ida-Virumaa sündmuste kalender on edastatud EV100 üleriigilisele toimkonnale, aga see jääb avatuks, sest pidustused kestavad ligi kolm aastat: tuleva aasta kevadest kuni 2020. aasta veebruarini.

“Praegune kalender on sündinud peamiselt kohalikest omavalitsustest tulnud info põhjal. Tagasisidet ootame veel rahvuskultuuriseltsidelt ja kultuurimajadelt, nii et kalender kindlasti täieneb. Iga hea mõte on oodatud,” ütles EV100 Ida-Virumaa toimkonna juht Eve East.

Paralleelselt käib töö selle nimel, et Eesti sünnipäevapidu jõuaks igasse külla.

“EV100 igas külas” Ida-Viru koordinaator Krista Pedak kavatseb uue aasta alguses läbi käia kõik maaomavalitsused ning kohtuda külavanemate ja -seltside esindajatega. “Olen lubanud külaliikumisele Kodukant, et 20 üritust Ida-Virumaalt tuleb. Minu ülesanne on teemat kogu aeg üleval hoida,” lisas ta. 

Kinkide tegemiseks saab toetust

Nii kodanikuühiskonna sihtkapitalil kui kohaliku omaalgatuse programmis tulevad järgmisel aastal eraldi taotlusvoorud, millega toetatakse EV100 kingituste elluviimist.

“Lähiajal on kavas ka infopäevad, kus räägitakse, millal ja milleks saab toetust küsida,” märkis Pedak. “Näiteks Avinurme külakoda tegi juba taotluse valla järgmise aasta eelarvesse, et iga küla saaks sada eurot EV100 kingituse tegemise seemneks. Seda saab kasutada omaosalusena.”

EV100 Kodukandi programmi koordinaator Merle Jantson arvas, et raha on ka oluline, aga küladel ei maksa ette võtta üle jõu käivaid asju. Näiteks võiks oma kogukonnaga viia ellu mõne toreda idee, mis on juba pikka aega sahtlis olnud. 

“Pidutsemine on tore küll, aga Eesti sajandal sünnipäeval lihtsalt üks pidu ära pidada on ilmselgelt liiga vähe. See pidu peaks olema selline, et järgmisse päeva jääks sellest rohkem kui ainult koristamise rõõm. Peaks jääma midagi püsivamat,” leidis Jantson.

Mis see võiks olla, sõltub sellest, mis on kogukonnas juba olemas ja mida on vaja. Võib teha kiigeplatsi, lipuväljaku, korrastada mõisaparki või mõnd olulist hoonet, välja anda oma küla kroonika, retseptiraamatu või luua oma küla laulu, tõi Jantson näiteks. “Oluline on, et seda oleks ka tore teha. Eelkõige oleks see kingitus kogukonnale endale. Ja kuna riik koosneb kogukondadest, on see kingitus ka riigile.”