Tasuta maakonnaliinid võiksid laieneda piletita sõiduks igal pool

23. detsember 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Keskerakonna idee kohaselt saaks tulevikus maakonnaliinidel sõita tasuta ning see muudaks elu maal odavamaks ja mugavamaks. On neid, kes selle kasutegurit usuvad, aga ka neid, kes säärasesse ideesse skeptiliselt suhtuvad.

Keskerakonna idee kohaselt saaks tulevikus maakonnaliinidel sõita tasuta ning see muudaks elu maal odavamaks ja mugavamaks. On neid, kes selle kasutegurit usuvad, aga ka neid, kes säärasesse ideesse skeptiliselt suhtuvad.

Kui Keskerakonna valimislubadus on tasuta maakonnaliinid, siis maavanem leiab, et tasuta võiks olla kogu Eesti ühistransport alates rongidest, mis peaksid olema suurim transpordiliik ning kuhu bussid kaugematest nurkadest sõitjaid ette veaksid. 

 

Keskerakond tahab Tallinnas kasutusel oleva tasuta ühistranspordiga katta kogu Eesti nii, et piletit ei peaks ostma maakonnaliinidel sõitmiseks. Idee on kogunud nii poolt- kui vastuargumente. Nii näiteks peab Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Arno Rossman selle elluviimist võimatuks, samal ajal kui maavanem Andres Noormägi on arvamusel, et Eesti-suuruses omavalitsuses võiks tasuta olla kogu ühistransport, mitte ainult maakonnaliinid.

Raudtee kui tuiksoon

“Selge on aga see, et tasu kaotamine praegustel, nõukogude ajast mugandatud liinidel pole mõistlik. Kogu ühistranspordisüsteem tahaks reformimist, analüüsi ja ümberkorraldamist ning seda ei peaks tegema mitte inimene, vaid tehisintellekt,” ütles ta.

Ajal, kui Eestis ei räägita enam tiigri-, vaid juba lõvihüppest, oleks mõistlik kogu ühistranspordi logistika väljatöötamine teha arvutiprogrammi abil. “See oleks ainuõige lahendus, sest inimene seda tööd ära teha ei suuda ning me vajame suuremat ja põhjalikumat transpordi ümberkorraldamist,” tõdes Noormägi.

Kuna suurem osa Eesti elust on koondunud raudteede äärde, võiks just see transpordiliik olla kogu süsteemi põhi. See eeldaks muidugi, et liiklus linnade vahel oleks kordades tihedam kui praegu. Ainuüksi Narva ja Tapa vahet peaks sel juhul käima vähemalt kümme reisi. Bussiliinid peaksid aga liikuma nii, et sõitjad raudteest kaugemalt õigeks ajaks jaama ja pärast uuesti tagasi pääseksid.

Nii võiks Eestist saada ühistranspordi osas Šveits − väike maine paradiis. “See kõik ei saa sündida aasta või kahega. See on kaugem tulevikuvisioon,” tõdes Noormägi, lisades, et esimesed sammud selles osas tehakse aga just Ida-Virumaal, kus alustatakse Kesk-Läänemere programmi toel ühistranspordi analüüsi. Peale Ida-Virumaa kaasatakse projekti veel Lääne-Virumaa ja Järvamaa, millest praeguse plaani kohaselt tehakse regionaalne ühistranspordi keskus.

Ei lähe läbi

Pärast haldusreformi päevakorrale kerkiva riigireformi kohaselt hakkaks siinse regionaalse ühistranspordi keskus praeguse kava järgi asuma Paides. Ühistranspordi koordineerimine hakkab käima kas läbi selle või omavalitsusliitude kaudu.

“Kas ja kuidas, ei ole veel selge,” tõdes Arno Rossman. Selge on aga see, et kui maavalitsused kaovad, jäävad nende ülesanded teiste kanda ja ühistranspordi keskust Ida-Virumaal endal pole.

Tasuta maakonnaliinidesse pole Rossmanil aga usku. “Mina ei näe küll, kust võiks see raha tulla. Praegustest dotatsioonidest ei aita ja omavalitsustega kindlasti kokkuleppele ei jõuta. Vähemalt Ida-Virumaal pean mina seda võimatuks,” ütles ta ning lisas, et selge pole ka see, kas selliseks sammuks üldse vajadust on. “Selge on aga see, et tasuta lõunaid ei ole olemas ja see tuleb millegi muu arvelt.”

Eri osapooled on rääkinud tasuta maakonnaliinide puhul ohust, et vedajatel kaob huvi oma teenusesse investeerida, sest raha tuleb nii ehk naa. Samuti on peljatud seda, et bussidega hakkab sõitma kontingent, kes peletab muud sõitjad eemale, mistõttu tasuta sõit oma eesmärki ei täida ning ühistranspordi kasutamist ei kasvata.