Riigikohus andis haldusreformile rohelise tule

21. detsember 2016 KÜLLI KRIIS
Sellel kaardil on kavandatav Alutaguse vald parajalt suur ja ühtne; lähipäevil selgub, kas see nii ka jääb.

Sellel kaardil on kavandatav Alutaguse vald parajalt suur ja ühtne; lähipäevil selgub, kas see nii ka jääb.

Riigikohtu otsus kummutas kõik omavalitsuste esitatud haldusreformivastased argumendid ning tühistas üksnes 100 000 euro suuruse sundühendamiskulude ülempiiri.

 

Riigikohus leidis, et põhiseadus lubab muuta omavalitsusüksuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt, ning kolleegiumi hinnangul haldusreformi seadus meelevaldsuse keeldu ei riku.  Haldusreformi eesmärk − parandada omavalitsusüksuste võimekust osutada avalikke teenuseid − on põhiseadusega kooskõlas. Haldusreformi seadus aitab seda eesmärki saavutada, kuna eeldatavasti suudavad suuremad omavalitsusüksused neile pandud ülesandeid paremini täita kui väiksema elanike arvuga omavalitsused.

Kolleegium selgitas, et 5000 elaniku kriteerium ei ole ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb. Seadus võimaldab vabariigi valitsusel jätta ka alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused. Vabariigi valitsuse algatatud ühinemise kohta on omavalitsustel võimalik esitada põhjendatud arvamus, mis tagab neile põhiseaduses nõutud ärakuulamisõiguse.

Kaalukeeled Illuka ja Mäetaguse

26 kohtu poole pöördunud omavalitsuse seas oli viis Ida-Virumaa valda.  Kui Vaivara ja Tudulinna vald ühinesid pöördujatega pigem solidaarsuse mõttes, siis Illuka ja Mäetaguse ning nendega seotud partnerite, aga ka Lüganuse jaoks olenes otsusest väga palju.

Mäetaguse ja Illuka on algusest saati väitnud, et ühinevad Iisaku, Alajõe ja Tudulinna vallaga Alutaguse vallaks üsnes siis, kui pole vähimatki võimalust üksi jätkata.

Alajõe vallavolikogu ühinemisläbirääkimistega liitumise otsuses on punkt, et ühinetakse vaid siis, kui ühinevad kõik viis omavalitsust.

“Iisaku seisukoht on selge: meie kutsusime naabrid ühinema, meie läheme asjaga ka lõpuni,” ütles Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet. “Praegu eeldame, et kõik viis omavalitsust on sellega nõus. Oleme valmis ka selleks, et mõni neist välja astub, sel juhul peame ühinemislepingu üle vaatama. Kuna kõik on oma kõhklustest algusest peale ausalt teada andnud, oleme kõik võimalikud stsenaariumid läbi töötanud, nii et vajaduse korral jõuame jõulude ajal lepingu ümber teha.”

Tõde selgub homme

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla ütles, et riigikohtu otsust kohapeal alles analüüsitakse.

“See ei koosne ainult kahest põhipunktist, vaid ka kõigest ülejäänust − näiteks on selles tõlgendatud valitsuse kaalutlusõigust. Volikogu liikmetel tuleb põhjalikult lugeda ja mõelda ning võtta otsust tehes arvesse ka muid asju, sealhulgas rahvahääletuse tulemusi.”

Kesküla ei välistanud, et volikogu võib otsuse ka tegemata jätta: “See tähendaks, et enne aasta lõppu tuleb volikogu veel kord kokku kutsuda. Naabritel jääks sel juhul oma tegevuste ülevaatamiseks  liiga vähe aega. Ma eeldan siiski, et see otsus tuleb.”

Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep tõdes, et saadikud peavad otsust tehes võtma arvesse nii seda, et vallaelanikud ühinemist ei toeta, kui ka seda, et Mäetagusel on suhteliselt raske tõestada oma suutlikkust üksi edasi minna ja toime tulla.

“Homme (täna − toim.) arutame seda meie valimisliidus. Ma ei tea, millise otsuse teeb volikogu, ent karta on, et viis valda ei ühine,” ei soostunud ta täpsustama, mida täpsemalt silmas peab.

Priit Palmeti hinnangul oleks Mäetaguse ja Illuka volikogu eitav otsus nende valdade elanike suhtes mõneti ebaaus: “Kui nad hiljem sundliidetakse, siis kõik praegu ühinemislepingus kokku lepitu nende suhtes enam ei kehti. Muu hulgas kokkulepe, et kaevandamisõiguse tasu jaguneb kaheks: pool ühiseks kasutamiseks, pool investeeringutena tagasi sellesse piirkonda, kus kaevandamise eest seda makstud on.”

Palmet pelgab ka seda, et nende valdade eemalejäämise tagajärjel osutuvad kõik viis sundliidetavateks ja piirkond võib sootuks laiali laguneda: osa Jõhvi, osa hoopis Mustvee suunas.

“Kui ainult Illuka peaks välja jääma, tuleb 3500 elanikku ikkagi täis ja territooriumi suurust arvestades võiksime minna erisuse alla. Kui ainult Mäetaguse välja astub, jääb elanike arv nii väikseks, et erisus ilmselt ei rakenduks.”

Lüganuse tahab hingetõmbeaega

“Me oleme eelmisest ühinemisest veel räsitud ega ole jõudnud saada piisavalt tugevaks, et söösta järgmisse ühinemisse üks valimisperiood ei ole piisav, et ehitada üles töötav süsteem,” soovib Lüganuse vald vallavanem Viktor Rauami sõnul kahe liitumise vahel pikemat hingetõmbeaega.

Tema hinnangul käib Lüganuse valla jalgele tõusmine pärast esimesi ühinemisjärgseid kohanemisaastaid praegu päris jõudsalt, ent vallana toimima siiski alles hakatakse.

“Riigikohtu otsuses ei ole üheselt öeldud, et me sada protsenti sundliitmise alla läheme; on öeldud, et alla 5000 elaniku piiri jäämine on eeldus sundliitmise menetluse algatamiseks, aga seda menetlust ei pea lõpuni viima. Meie asi on vabariigi valitsusele tõestada, et oleme piisavalt võimekad praegusel kujul edasi minema. Teise olulise asjana on märgitud, et olukord ei tohi pärast ühinemist muutuda kehvemaks praegu julgen öelda, et paremaks ei läheks see kohe kuidagi.”