Kiilasjääs riigimaanteed panevad bussijuhtide närvid proovile

14. detsember 2016 KÜLLI KRIIS
Eile kattusid kiilasjääs teed värske lumekihiga, mis muutis liiklemise veelgi ohtlikumaks.

Eile kattusid kiilasjääs teed värske lumekihiga, mis muutis liiklemise veelgi ohtlikumaks.

Kevadest saati Ida-Virumaa riigimaanteid hooldav AS TREV-2 Grupp pole talvistes oludes just kõige paremini hakkama saanud − klaaslibedate kõrvalmaanteede tõttu on mõnigi liinibuss kõvasti graafikust maha või sootuks väljumata jäänud.

 

Esimene kuu talvist ilma on riigimaanteedel liiklejate närvid tõsiselt proovile pannud. Seda mitte niivõrd õigel ajal ära lükkamata lume, kuivõrd just libeduse pärast ja ennekõike tugimaanteedel.

Viimastel nädalatel on üsna paljud maakonnaliine teenindavad bussid graafikust maha jäänud, mõnigi buss on jäänud sootuks väljumata, sest bussijuhid on ühel või teisel teel sõitmise liialt ohtlikuks hinnanud.

Olukorra keerukuse põhjus on mitte üksnes heitlik ilm, mis väikeste vahedega lund lisab ja siis maha sadanud massi vaheldumisi sulatab-külmetab, vaid ka uus riigimaanteede hooldaja, kel pole piirkonna eripäradest veel täit ülevaadet.

Nii omavalitsustele kui maavalitsusele on laekunud ridamisi kaebusi bussifirmadelt ja pahastelt bussireisijatelt, mistap maavalitsus kõik osapooled kokku asja arutama kutsus.

Libedust tõrjuda või ennetada

Maanteeameti Ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht tutvustas hakatuseks talihoolde põhimõtteid. Ida-Virumaal on ameti hooldada 932 km teid, millest ligemale pool ehk 456 km liigitub madalama seisunditaseme nõuete alla. Lumi peab seal olema lükatud, aga kloriide (soola) reeglina ei puistata. Lumetõrjet tehakse seal 24 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu, libedustõrjet 12 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.

Iisakus tegutseva OÜ Tõnu Tours omanik Tõnu Järvepere näitas seepeale reede pärastlõunal tehtud fotosid paksu jääkattega riigimaanteedest, kus tema bussid sõitma peavad. Samasugune olnud nende teede olukord neljapäeval. Ja ka pühapäeval. Samasugust pilti oma valla teedest kinnitasid Avinurme, Alajõe ja Illuka vallavanem. Viimane rääkis üksiti juhtumist, kus buss libeduse pärast Kuningakülla ei sõitnud ning üks külaelanik, kes selle bussiga haiglasse plaanilisele operatsioonile pidi sõitma, oli sunnitud kiirkorras tuttavatelt transpordiabi otsima.

Vallavanemad viitasid ka julgeoleku küsimusele: selliseid teid mööda peavad hädasolijateni jõudma nii pääste- kui kiirabiautod.

Kui soola ja liiva pole ette nähtud, siis peab libedustõrjet tegema muul moel, näiteks teehöövliga karestama, leidsid omavalitsuste ja bussifirmade esindajad. Või seesugust libedust ennetama − eelmisel viieaastasel perioodil Ida-Virumaa riigimaanteid hooldanud AS Lemminkäinen Eesti polevat tallatud lumel lasknud kiilasjääks muutudagi, vaid kooris värske lume teehöövliga ära.

Nõuded on täidetud?

“Tööde eest vastutab teehooldaja, meie teeme pistelist kontrolli,” ütles maanteeameti peadirektori asetäitja hoole alal Tarmo Mõttus.

Pistelist kontrolli teeb väidetavalt ka teehooldaja ise, põhiinfo tuleb neile aga teemasinatel olevate GPSide andmetest.

“Meie oma järelevalve andmetel on teede seisundinõuded täidetud,” ütles TREV-2 Grupi teehooldetööde valdkonnajuht Meelis Seppam.

“Kui selline pilt on ikka mitu päeva, siis peame hooldajaga sellest rääkima,” tõdes Mõttus fotodelt nähtud kiilasjääs teede põhjal.

Nii maanteeamet kui teehooldaja väitsid end teede olukorra eest vastutavat.

“Tegelik vastutus on hoopis meil,” tõdesid bussifirmade esindajad. “Meie peame otsustama, kas riskime välja sõita, kuidas suudame graafikus püsida. Ja kui õnnetus juhtub, siis on süüdi ikka bussijuht, mitte teehooldaja ega maanteeamet.”

“Meil on vedajatega lepingud. Kui buss jääb tulemata või oluliselt hilineb, inimesed ei jõua tööle, kooli või arsti juurde, on vedaja seda lepingut rikkunud. Mille eest me vedajat karistame, kui teed neil sõita ei lase,” arutles maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Valentina Lunina.

Teede hoolduse riigihanke võitis loomulikult madalaima pakkumise teinud firma. Tarmo Mõttuse sõnul olid hanke tingimustesse miinimumtehnika nõuded sisse kirjutatud.

“Aga see pole see, millega ekstreemsetes tingimustes hakkama saab,” nentis ta.

Koostööga hoolimatuse vastu

Bussijuhtide jaoks on probleem ka lumest puhastamata või sootuks hange lükatud bussiootetaskud, samuti liivatamata bussipeatused. Kui libedal teel peatuv buss peaks teeserva poole vajuma hakkama, seal aga seisavad inimesed…

Omavalitsuste jaoks on probleem hoolimatud sahkajad. Kui valla traktorid varastel hommikutundidel oma teed lumest lahti lükkavad ja kella kaheksa-üheksa paiku teehooldaja sahad kõik need teeotsad paksult hange lükkavad, teeb meele mõruks küll. Sulapoolse ilmaga kivistuvad need mitmekümnesentimeetrised vallid õhtuks nii ära, et inimesed ei pääse enam kojugi.

Veel toodi esile suhtlemisprobleeme teehooldajaga, eriti alltöövõtjatega.

“Mida rohkem meile tagasisidet jõuab, seda paremini saame reageerida,” ütles Tarmo Mõttus, et vajaduse korral on maanteeametil võimalus teehooldajate suhtes ka sanktsioone rakendada.

Esialgu püütakse siiski nendeta hakkama saada, tihendades koostööd ja ennekõike infovahetust kõigi osapoolte vahel.