Kukruse mäe liigutamise plaan muutub täpsemaks

9. detsember 2016 KÜLLI KRIIS
Üha rohkem kostab arvamusi, et Kukruse mäge ja selle liigutamisega seotud võimalikke ohte pole veel piisavalt uuritud ega hinnatud.

Üha rohkem kostab arvamusi, et Kukruse mäge ja selle liigutamisega seotud võimalikke ohte pole veel piisavalt uuritud ega hinnatud.

Kohtla-Järve linnavalitsus peab Kukruse mäe liigutamiseks tehtud eeltööd puudulikuks ja leiab, et eksperdirühma tuleb kindlasti kaasata ka mäeinsener.

 

Kohtla vallavalitsus küsis Kukruse aherainemäe ümberpaigutamise eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kavatsuse kohta asjasse puutuvatelt omavalitsustelt ja ametkondadelt arvamusi ja ettepanekuid.

Kõige põhjalikum vastus saabus Kohtla-Järve linnavalitsuselt, kes tunneb muret võimaluse pärast, et tööde käigus ületatakse mürgise mädamunalõhnaga divesiniksulfiidi piirväärtust. Halbade hajumistingimuste korral ulatub selline ületamistega ala mäest kuni 1,4 kilomeetri kaugusele, hõlmates kogu Kukruse linnaosa.

Kuna planeeringu elukeskkonnale avalduva mõju osas kaasatakse lisaks Kohtla-Järve linnavalitsusele ka Jõhvi vallavalitsus, tekkis Kohtla-Järvel põhjendatud küsimus mäe liigutamise võimalikust mõjust ka 20 000 elanikuga Järve linnaosale − asub see ju mäest samal kaugusel kui Jõhvi vald.

Veel pööras linnavalitsus tähelepanu tõsiasjale, et ASis Kobras valminud eriplaneeringus ja KSH väljatöötamise kavatsuses on vaid ühel korral viidatud sellele, et planeeritava ala all on altkaevandatud ruum, ala ennast pole aga üldse iseloomustatud. Linnavalitsus leiab, et aherainemäele  uut asukohta valides ei ole hinnatud altkaevandatud ala pealse plaadi kõrgust ning sellest lähtudes puuduvad arvestused selle plaadi püsivuse kohta.

Linnavalitsus on seisukohal, et KSH eksperdirühma peab kindlasti olema kaasatud mäeinsener või -spetsialist, keda praegu nimekirjas ei ole.

Jõhvi ei tunne end ohustatuna

Jõhvi vallavalitsuse ainuke ettepanek oli kirjeldada täpsemalt alternatiivi, mis näeb ette mäe korrastamise selle praeguses asukohas.

Terviseamet pööras ettepanekuid tehes tähelepanu peamiselt joogiveele, viidates, et kui mäe liigutamisega peaks kaasnema oht põhjaveele, tuleb tagada tarbijatele vajaduse korral alternatiivne veevarustus. Mürarikkad tööd soovitati planeerida päevasele ajale ja mitte teha neid nädalavahetustel.

Ida-Viru maavalitsus viitas vajadusele käsitleda meetmeid ohutu liikluse tagamiseks Jõhvi – Kukruse maantee Kukruse lõigul avariiolukorra puhul.

Päästeamet tegi ettepaneku hinnata ehitustööde käigus süttida võiva tulekahju, samuti tekkiva tolmu mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Et tee jääks püsima

Maanteeamet soovitas hinnata ehitusaegset ja töödejärgset liikluskoormust, samuti näha ette piisavalt uuringuid, hindamaks kavandatavate tööde mõju riigiteede ohutusele (avariioht, isesüttimine, kahjulike ainete lekkimine).

Veel peab amet vajalikuks hinnata, kuidas mõjuvad kavandatavad tegevused riigiteealusel maal ja kaitsevööndis asuvate kaevanduse maa-aluste rajatiste püsivusele ja seega ka riigitee konstruktsioonide püsivusele.

Planeeringualale soovitas maanteeamet kavandada alalise juurdepääsu olemasoleva juurdepääsutee kaudu.