Jõhvi koolid eelistavad jätkata nelja vaheajaga

7. detsember 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Toila gümnaasium võttis lisavaheaja kasutusele eelmisel õppeaastal. See tähendab, et lapsed saavad väikese pausi ka veebruaris, kui enamasti saab nautida talirõõme. Üle Eesti viiakse viis vaheaega sisse tulevast õppeaastast.

Toila gümnaasium võttis lisavaheaja kasutusele eelmisel õppeaastal. See tähendab, et lapsed saavad väikese pausi ka veebruaris, kui enamasti saab nautida talirõõme. Üle Eesti viiakse viis vaheaega sisse tulevast õppeaastast.

Järgmisest õppeaastast lähevad Eesti koolid üle viiele vaheajale. Jõhvi põhikool taotleb senise korra jätkumist, et õppeaasta ei nihkuks poole juunini.

 

Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson tegi vallavalitsusele ettepaneku, et koolis oleks ka järgmisel õppeaastal endiselt neli vaheaega. Hoolekogu andis selleks oma nõusoleku 22. novembril toimunud koosolekul. Sellega on täidetud seaduse nõue, et haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad vaheajad saab kooli pidaja kehtestada direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul.

Ei raatsi suvest näpistada

Mihkelson selgitas, et tegemist on koolipere enamuse tahtega.

“Panime augustis Stuudiumisse teate, et riik läheb üle viiele vaheajale. Lisavaheaega pooldas väga väike protsent. Mitte et viis vaheaega oleks meie lastele liig, aga vastu oldi sellele, et õppeaasta lükkuks poolde juunisse. Paljudel vanematel algab juunis puhkus.”

Samasuguse taotluse plaanib vallavalitsusse saata Jõhvi vene põhikool. “Hoolekogu otsust pole veel vormistatud, aga oleme seda arutanud. Lapsed pole juba mais suutelised õppima, sest klassiruumide aknad on lõuna poole ja varakevadest muutub väga palavaks. Samuti on õpilased selleks ajaks kooliaastast väsinud,” ütles direktor Irina Šulgina.

Tema sõnul pole kuigi palju vanemaid, kes saaksid võtta talvisel lisavaheajal puhkuse ja sõita perega päikesereisile. See tähendab, et lapsed istuvad põhiliselt toas.

“Eestis on päikeselisi päevi niigi vähe. Tihti on mai lõpus ja juuni alguses ilusad ilmad. Võib-olla sobib pikem õppeaasta parema kliimaga maadesse,” arutles Šulgina.

Enne kui viiele koolivaheajale “ei” öeldakse, korraldatakse siiski lastevanemate seas küsitlus. “Ehk on see lihtsalt aktiivsete lastevanemate ja pedagoogide arvamus, mida enamik ei jaga?” ütles koolijuht.

Rohkem kevadrõõmu

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm märkis, et viis koolivaheaega on üldiselt populaarne valik. Aga kui mõni kool otsustab teisiti, siis seadus seda lubab ja ministeeriumile sellest teada andma ei pea, mistõttu puudub ülevaade, kui palju on erandi soovijaid.

Määruse, mis lisab 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja, allkirjastas endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Ta põhjendas, et pikka aega kehtinud riiklike vaheaegade süsteemi muutmine ja kevadesse viienda vaheaja lisamine aitab jaotada õppekoormust ühtlasemalt ning mõistlikumalt.

“Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda tulevikus rohkem kevadrõõmust kui -tüdimusest. Viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud peaaegu eranditult positiivne,” tähendas Ligi.

Viit vaheaega praktiseeritakse eelmisest õppeaastast ka mõnes Ida-Viru koolis, näiteks Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis, Kohtla-Järve Kesklinna põhikoolis, Iisaku gümnaasiumis ja Toila gümnaasiumis.

“Meie oleme viie koolivaheajaga rahul ega plaani seda muuta,” kinnitas Toila gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv.

Toilas said lastevanemad, õpetajad ja õpilased hääletada kolme variandi vahel: kas jätkata nelja vaheajaga, lühendada jõuluvaheaega või jätta jõuluvaheaja pikkus endiseks ja käia suvel pikemalt koolis. Peale jäi viimane variant. “Järgmiseks õppeaastaks riigi pakutud koolivaheajad on samadel aegadel,” kommenteeris Ilmjärv.