Vee ja jää vaatemängud

30. november 2016 
Kose nõiakaevud pakuvad hilissügise kohta tavatut vaatepilti.

Kose nõiakaevud pakuvad hilissügise kohta tavatut vaatepilti.

Novembri hakul maha sadanud üsna paksu lumekihi äkiline sulamine ärgitas pulbitsema Kose nõiakaevud ja läkitas Valaste joale ohtralt vett, mis tunaöise tuule ja külmakraadidega kaldapealsele taas jäise maastiku tekitas. 

“Praegu need nõiakaevud väga kõrged ei olegi,” on loodusgiid Enn Käiss neid aastate pikku kõrgemalt keemas näinud. “Ega see kuu alguse lumi olnud nii paks nagu kevadiste sulade aegu. Aga ilus on see vaatepilt praegu küll.”

“Viimased kolm aastat on nõiakaevud nõrgad olnud,” tõdes Eesti Energia keskkonnateenistuse maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman.

Kaevandaja need augud sinna ligemale tosin aastat tagasi puuris, et suletud ja veega täitunud Ahtme kaevandus ümbruskonna metsaaluseid ära ei uputaks ning üleliigne vesi Sannikojja suunata.

“Alguses, kui need kaevud rajati, olid maast välja ulatuvad torud mõnikümmend sentimeetrit kõrgemad ja seega ulatus ka välja tulvav vesi kõrgemale. Mõni aasta tagasi lõikasid metallivargad need torud lühemaks,” rääkis Sokman.

Nõiakaevude intensiivsus oleneb muidugi põhjavee tasemest. Tavaliselt hakkavad kaevud keema kevadise suurvee aegu − kui seda suurvett üldse on. Hilissügisest vetemängu tuleb Sokmani sõnul ette üsna harva − praegune on kaevude eluea jooksul alles teine kord.

Vesi pulbitseb ka Valaste juga toitvas kraavis. Põhjatuul piserdas joa vee üles kaldapealsele, kus öösel saabunud külmakraadid selle jäiseks maastikuks muundasid.

“Päris äge vaatepilt on juba,” ütles eile pärastlõunal OÜ Valaste Puhkeküla juhatuse liige Indrek Arming. “Seekord jää küll nii kaugele ei tulnud kui tavaliselt − parklani välja ei jõudnud. Ega seda jääd enam juurde tule, tuul jäi maha ja ilma selleta vesi kaldale ei tule.”

Armingu sõnul tekib jäämaastik tavaliselt detsembris − oodata tasub seda senikaua, kui juga ise jäätub, mis juhtub umbes 20 külmakraadi juures.

“Aga on ka neid aastaid olnud, kui jääd ei tekigi. Eks see ole neile kalda peal kasvavatele palju kannatanud puudele kergendus, kui päris igal aastal jääkoormat kanda pole vaja.”