Liigvesi uputab eramuid

19. november 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Püssi eramurajooni madalamad kohad on suviste ja sügiseste suurte sadude ning nüüd sulava lumega muutunud järvedeks, kust veel pole kuhugi minna.

Püssi eramurajooni madalamad kohad on suviste ja sügiseste suurte sadude ning nüüd sulava lumega muutunud järvedeks, kust veel pole kuhugi minna.

Peale Roodu aiandusühistu, mille liigvee ootamatu tekkimise põhjust hakatakse kevadel uurima, upuvad ka Püssi eramurajoonide aiad ja keldrid.

Kui Püssi külje all olev Roodu aiandusühistu on juba paar aastat püüdnud leida lahendust ootamatult aiamaid rünnanud liigvee vastu, siis üleliigse veega on hädas ka aiandusühistust linnulennult mitte kaugele jäävad eramud.

Niisama kaevata ei tasu

Püssi Kivitee tänavast Kohtla jõe poole jäävate majade omanikud on hädas sellega, et nende koduhoovid on märjad ja vett täis. Majade ümber olevad sademeveesüsteemid ei suuda vett ära kanda. Eriti teravaks on probleem läinud selle aasta suurte vihmasadudega, millele nüüd lisandub veel lumesulamisvesi.

Peale selle, et juba suvest alates on inimesed hädas liigvee tõttu surevate puude ja lilledega, ollakse mures ka maja alla keldritesse koguneva veega, mis kahjustab hooneid. “Veel pole lihtsalt kuhugi minna,” ütles üks piirkonna elanik, kelle sõnul vajaksid kraavid hädasti puhastamist ja truubid uuendamist.

Lüganuse vallavanema Viktor Rauami sõnul on vald tekkinud olukorraga kursis ning järgmisel aastal on ette nähtud ka raha kraavide võsast puhastamiseks ja truupide vahetamiseks. “Kindlasti ei ole kraavipuhastamine töö, milleks me raha ei leia, aga selge on ka see, et pole mõtet kraave kaevata ja puhastada kindluseta, et see probleemi lahendab,” tõdes ta, et neil on tarvis spetsialisti nõuannet, kuidas sademeveesüsteemi tulemuslikult uuendada.

Seosed selguvad uuel aastal

Kas Püssi linna Kohtla jõe poolne serv on hädas ainult puhastamata kraavide ja sisselangenud truupidega või on sealne liigvesi seotud juba paar aastat varem Roodu aiandusühistus ootamatult tekkinud üleliigse veega, ei oska Rauam öelda. Küll on vald saanud keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust, et uurida, kust liigvesi ootamatult Roodule pressima hakkas ning kas sellel on seos Aidu karjääri töö lõpetamisega. “Kas ja kui palju põhjavee tase sellest tõusis ning kuidas see neid alasid mõjutanud on, loodame uuringu käigus välja selgitada,” ütles ta.

Enne kui uuringu tegemiseks hange läbi viia, peab töödele oma hinnangu andma keskkonnaamet. Kui see tehtud, kuulutatakse välja hange ning valitakse välja uuringu teostaja, kelle ülesanne on välja selgitada liigvee tekkimise põhjus. Samuti peab uuringu tegija välja pakkuma leevendusmeetmed olukorra lahendamiseks.

Kuna koos liigveega on Roodus tekkinud probleem ka vee kvaliteediga, sest fenoolisisaldus on seal lubatust suurem, on Järve Biopuhastus sinna vedanud vett tsisternidega. Ka veeküsimusele tuleks uuringu käigus lahendus leida.