Prokurör küsis kohtu all olevale arstile tingimisi vangistust

17. november 2016 ERIK KALDA
Tartu ülikoolis erakorralise meditsiini eriala lõpetanud Igor Gorjatšjov töötas Ida-Viru keskhaiglas eri pikkusega perioodidena seitsme aasta jooksul nii põhikohal kui käsunduslepingu alusel.  Teda kohtu ette viinud juhtumi ajal oli ta tööl lepinguga. Viimati töötas see arst Ida-Viru keskhaiglas tänavu aprillis. Põhikohaga töötab ta praegu Jõhvis kiirabiarstina.

Tartu ülikoolis erakorralise meditsiini eriala lõpetanud Igor Gorjatšjov töötas Ida-Viru keskhaiglas eri pikkusega perioodidena seitsme aasta jooksul nii põhikohal kui käsunduslepingu alusel. Teda kohtu ette viinud juhtumi ajal oli ta tööl lepinguga. Viimati töötas see arst Ida-Viru keskhaiglas tänavu aprillis. Põhikohaga töötab ta praegu Jõhvis kiirabiarstina.

Eile Viru maakohtus lõppenud protsessil, kus prokuratuur süüdistas arst Igor Gorjatšjovi patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest, küsis prokurör kohtualusele kahe aasta pikkust vangistust tingimisi.

 

Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42).

Kiiresti haiglasse ja kiiresti koju

Väljakutsele reageerinud kiirabibrigaad tuvastas patsiendil madala vererõhu, kahvatu jume ja muud haigussümptomid. Äsja oli Valeri korraks kaotanud teadvuse. Voodil lamanud mees kaebas kõhuvalu ning läbivaatus tekitas kiirabibrigaadis kahtluse, et soolestikus on verd. Mees viidi kiiresti haiglasse.

Umbes 12 tundi hiljem, 25. novembri varahommikul tuli samal brigaadil sõita jälle samasse Sillamäe Tškalovi tänava majja ning suur oli meedikute üllatus, kui nad leidsid samast korterist eest  taas voodil lebava Valeri. Selgus, et EMOs valvel olnud arst Igor Gorjatšjov (39) oli õhtul haiglasse toodud patsiendi kodusele ravile saatnud, diagnoosides tal soolenakkuse. Mehe seisund oli väga raske ning sõit läks taas EMOsse. Kuigi Valerile tehti haiglas operatsioon (kaksteistsõrmiksooles avastati arteriaalne verejooks), tema elu päästa ei õnnestunud.

Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole juhtumile hinnangu saamiseks. Kui komisjon tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu, andsid lähedased asjale ametliku käigu ja pöördusid politseisse. Lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud sisemise verejooksu tõttu, kuid arst seda õigel ajal ei tuvastanud.

Gorjatšjov sai süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest ning teine paragrahv näeb ette vastutust tegevusetuse eest.

Kohtuprotsessi alates tegi avalduse ka Eesti arstide liit, kes taunis meedikute karistamist kriminaalkorras.

“Arstid peavad ravitöös paratamatult võtma  riske, otsuste tegemiseks on sageli vähe aega ja eksimisvõimalus on suur,” sõnastas Postimehele arstide liidu seisukoha peasekretär Katrin Rehemaa. “Arstlik viga ei tohiks kaasa tuua kriminaalkaristust, kui just ei ole tegemist patsiendi tahtliku kahjustamisega.”

Diagnostilise vea eest kriminaalvastutusele võtmine ei ole Rehemaa sõnul Euroopas tavapärane. “Üldse ei eksi ainult selline arst, kes patsiente ei ravi.”

Prokurör: eesmärk on inimese õiguste kaitse

Eile kohtus esinenud Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan oli teist meelt ning ütles, et elu ja tervis on õigushüved, mis on tagatud põhiseadusega. “Igaühel on õigus elule. See õigus on tagatud põhiseadusega. Seega on riigil kohustus tagada inimeste õiguste igakülgne ja täielik kaitse. Seetõttu leian, et on vaja karistusõiguslikku sekkumist ka nendel juhtudel, kui arst on põhiseadusega tagatud õigusi rikkunud. Kui arst on ettevaatamatusest pannud toime oma kohustuse rikkumise, mis viis patsiendi surmani, siis peaks olema võimalik tema vastutusele võtmine kriminaalkorras. Eesmärk ei ole kriminaalkorras karistamine kui selline, vaid õigusriigi prioriteet peab olema isiku põhiõiguste kaitse,” sõnas ta.

Prokurör ütles, et kuigi see on spetsiifiline kriminaalasi, sai menetluse käigus selgeks, et tegemist oli arstliku veaga, seda kinnitasid tema sõnul nii 12 asjatundjast koosnev tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon kui ka kriminaalmenetlusse kaasatud eksperdid − Tartu ülikooli kliinikumi kirurgid.

Prokurör palus Igor Gorjatšov süüdi mõista ning määrata talle kahe aasta pikkune tingimisi vangistus kolme aasta pikkuse katseajaga, mille vältel ta allutatakse käitumiskontrollile. Samuti soovib süüdistaja lisakaristusena keelata Gorjatšjovil kolm aastat arstina töötada. Lisaks palus prokurör rahuldada arsti vastu esitatud  tsiviilhagi ligi 50 000 euro ulatuses, millest 35 000 on moraalne kahjutasu.

Gorjatšovi kaitsja, vandeadvokaat Jüri Leppik palus oma kaitsealuse õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Leppiku sõnul sai Valeri 25. novembril, kui ta uuesti haiglasse toodi, nõuetekohast abi, kuigi lõpuks suri. Leppiku väitel pole kuidagi tõendatud, et eelmisel päeval pani arst vale diagnoosi ega teinud vajalikke protseduure ning et just seetõttu saabus surm. Samuti seadis ta kahtluse alla ekspertiisiakti, kuna seal ei figureeri üks arst, kelle prokurör oli oma määrusega eksperdiks kinnitanud.

Gorjatšjov palus oma lõppsõnas kohut lahendada asi objektiivselt ja arvestada asjaolu, et surm saabus pärast seda, kui patsiendile oli tehtud operatsioon, ning et ekspertide hinnangul välistas nii ränk arteriaalne verejooks tema ellujäämise.

Kohus teeb oma otsuse teatavaks 29. detsembril.