Kuhu tüürib uus valitsus haldusreformi?

14. november 2016 

Praegu, mil uus valitsuskoalitsioon alles kujuneb ja eri parteid kompavad üksteise meelsust, arutatakse aina rohkem, mida võib valitsust üle võttev võim kardinaalselt muuta. Teada on, et sotsid ja Keskerakond on ammused tulihingelised astmelise tulumaksu pooldajad. Selle mõistlikkust on aga IRL kogu aeg kahtluse alla seadnud. Keskerakond on omakorda kritiseerinud  eelmise valitsuse ajal sündinud kava sotsiaalmaksu langetamiseks.

Juba ammu ootavad kümned omavalitsused üle Eesti riigikohtu lahendit haldusreformi seaduse ja põhiseaduse kooskõla kohta.

Valitsuse vahetus on siingi andnud haldusreformi vastastele põhjust rääkida tagasipöördest. Kuigi haldusreformi seadus võeti vastu IRLi ja sotside toel eelmises koalitsioonis, oli selle põhivedur viimastel aastatel siiski Reformierakond eesotsas riigihalduse ministri Arto Aasaga. Samas ei tasu unustada, et reformi põhiline ideoloog on viimased 15 aastat olnud IRL, kes pretendeerimas koos sotside ja Keskerakonnaga ka uue valitsuse moodustamisele.

Ometi on haldusreformi kõige teravamalt kritiseerinud Keskerakond. Üks selle juhte Mailis Reps ütles Põhjarannikule tänavuse presidendikampaania ajal, et haldusreform praegusel moel on tehtud omavalitsuste huve ja eripärasid arvestamata.

Omavalitsuste liitumise stardipauk antakse juba uue aasta algul, mil valitsus peab seaduse järgi hakkama seda teemat arutama ja otsuseid tegema. Muidugi on uuel koalitsioonil (kui see piisavalt kiiresti kokku tuleb ja koalitsioonilepingu allkirjastab) veel võimalus reformile pidurit tõmmata. Ent see tähendaks haldusreformi järjekordset edasilükkamist vähemalt mõneks aastaks. Uus koalitsioon võib pakkuda ka mingi kompromissvariandi, kuid teatavasti jäävad sellised lahendused tavaliselt poolikuks.