Endine tippkorvpallur Reinar Hallik tahab Narva naasta

12. november 2016 ILJA SMIRNOV
Reinar Hallik viis eile näidistreeninguid läbi kolmes Narva koolis. Kellelegi neist poistest ja tüdrukutest võib ta tulevikus kindlasti loota, muutes korvpalli populaarseks spordialaks ka Eesti suuruselt kolmandas linnas.

Reinar Hallik viis eile näidistreeninguid läbi kolmes Narva koolis. Kellelegi neist poistest ja tüdrukutest võib ta tulevikus kindlasti loota, muutes korvpalli populaarseks spordialaks ka Eesti suuruselt kolmandas linnas.

Praegu Pärnu Sadamat esindav Reinar Hallik mõlgutab mõtteid ajapikku oma kodulinna Narva naasta, et siin oma kossumeeskond luua ja piirilinna jaoks korvpalliperspektiivid avada. Seni aga tõdeb ta kahetsusega, et Narvas praegu korvpalli ei ole.

 

Hallik tõdes, et pärast seda, kui ta 17 aastat tagasi Narvast ära kolis, ei jäänud piirilinna enam ühtegi kõrgliiga meeskonnas mängivat korvpallurit. “See on kurb, sest inimesi on Narvas ju palju ja palju on ka sportlasi.”

Ta meenutas, et ka varem pole Narvas lood korvpalliga kuigi head olnud, seepärast proovis ta end lapsepõlves küll aikidos, küll džuudos. Korvpallihuvi aga sai alguse Narva 11. kooli (praeguse Narva Pähklimäe gümnaasiumi) juures olnud korvpallirõngastega spordiplatsilt. Reinar veetis seal palli loopides tunde ning just kaugvisetes on ta praegu Eestis üks paremaid.

Narva korvpallilinnaks

Kaaludes korvpallurikarjääri lõpetamist, plaanib 32aastane sportlane kolida tagasi oma kodulinna Narva, kus praegugi elavad tema vanemad ja sugulased. Halliku sõnul aitaks korvpalli populariseerimisele väga tugevasti kaasa see, kui ajapikku õnnestuks luua oma klubi, Narva meeskond, ja leida ka sponsorid.

“Kuid alustada tuleb sellistest asjadest,” osutas ta Narva keeltelütseumi spordisaalile, kuhu eile oli kogunenud hulganisti spordihuvilisi poisse ja tüdrukuid.

Reinar Halliku näidistreeningud tõid eile Narva Pähklimäe ja Soldino gümnaasiumi ning Narva keeltelütseumisse kokku kümneid, kui mitte sadu õpilasi. Sel moel said neist kõigist osalised korvpalliliidu suurprojektis “100 kooli”, mis sai Eestis alguse juba aasta tagasi ning mille eesmärk on algklasside õpilastele korvpalli tutvustada.

Korvpall on Eesti populaarsemaid spordialasid. “Loodan, et ka Narvas liiguvad asjalood paremuse suunas,” ütles Hallik.

Narvas korvpalluriks saada pole lihtne 

Laste korvpall on Narvas formaalselt olemas − kaks sektsiooni linna spordikoolides. See teeb kokku üle saja kasvandiku. Ent üks treeneritest, Galina Guljajeva, ütles Põhjarannikule, et puuduvad tingimused. Ei ole isegi oma spordiväljakut ning seetõttu tuleb trennide läbiviimiseks mööda koolide spordisaale rännata, otsides, milline neist parajasti vaba on.

Peale selle tunnistas treener, et Narva lapsi köidavad sagedamini teised spordialad, nad käivad ka spordi- ja muusikakoolides ning õpivad keeli. “Meile lapsi enam ei jagu…”

Teine Narva treener Svetlana Lavrova, kes eile Hallikul koolilastega tegelda aitas, kinnitas oma kogemusest: avatud tunnid, eriti edukate sportlaste osalusel, on tõhus meetod laste toomiseks spordi juurde.