“Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja!”

31. oktoober 2016 NIIINA NEGLASON, Jõhvi volikogu liige

Niina Neglason.

Meenutades maikuus toimunud sündmusi Jõhvi vallavolikogus, saab tõdeda, et värskelt valitud volikogu esimees Teet Enok lubas uut juhtimist: rohkem koostööd volikogu ja vallavalitsuse vahel ning avatust. Aeg on näidanud aga seda, et ei ole koostööd selle õiges tähenduses ega avatud juhtimist (enamik koosolekuid on salajased).

Volikogu esimees Teet Enok on Jõhvi vallavolikogu töösse toonud küll uusi tuuli, kuid muudatused päädivad sellega, et volikogu töö käib keelan-käsin-poon-ja-lasen-põhimõttel.

Teet Enoki arvates seisnebki koostöö vallavalitsusega selles, et olemas on “kodustatud” vallavanem, kes otsust iseseisvalt vastu võtta ei saa. Kui ta seda ka teeb, tormab uue võimu esindaja kohale ja teeb oma korrektiivid, sekkudes lubamatult valla juhtimisse (näiteks valla ametnikele või töötajatele makstavate lahkumishüvitiste ja lisatasude suuruse otsustamine, nn kokkuleppeline valla töötaja lahkumine jms).

Vallavanemast on kahju, sest olla lihtsalt sellepärast, et olla, on igale inimesele keeruline ja kahjustab tervist.

Mind paneb imestama ka see, et volikogu esimees võtab reedeti vastu vallavalitsuse ametnikke ja töötajaid. Milleks siis vallavanem, kas neil ei ole oma juhti või oodatakse neilt salakaebusi või -ettekandeid? Ehk peaks sellise juhtimise vastu huvi tundma kaitsepolitsei, sest tundub, et Jõhvi uus juhtimine ei näe ette järgida võimude lahususe printsiipi.

Kogu selle kaose tekitanud K.Õ.V.A fraktsiooni liige on linna peal uhkeldanud, et see kõik on teile [praegusele opositsioonile − toim.] selle eest, et Teet Enoki Järve Biopuhastuse nõukogust tagasi kutsusite.

Aina rohkem paneb imestama, et volikogus on grupp poliitikuid, kes juhinduvad isiklikest solvumistest, millega kaasnevad alati ka karistusaktsioonid.

Uue võimu tulekuga on läbivaks jooneks umbusalduste laine, kus kõik, kes on “kõvasid poisse” solvanud või pole nende poolel, tuleb hävitada.

Ajal, mil olime koalitsioonina võimul, avaldati umbusaldust ainult kaks korda: Tiit Lillemetsale (põhjuseks volikogu libaistungi korraldamine) ning Eduard Raele (kukkus läbi, seejuures oli üks umbusalduse avaldamise initsiaator Teet Enok ise). Endine eelarvekomisjoni esimees Ljudmila Jantšenko jäi komisjoni esimehe kohast ilma ajal, kui liideti kaks komisjoni ning valiti uus esimees, seega ei ole teda kunagi umbusaldatud.

Tamara Põlevina (kes on hariduse valdkonnas pädev) oli kogu selle aja jooksul hariduse ja noorsootöö komisjoni aseesimees ning meil ei olnud plaaniski teda umbusaldama hakata ainult seetõttu, et ta oli opositsiooni esindaja.

Samuti loobus mingil hetkel tööst koalitsioonis komisjoni esimees Elle Seliverstova, kuid keegi ei hakanud teda selle eest umbusaldama, kuigi Teet Enokil ja Vadim Jerjomenkol oli väga suur soov teda karistada, mille nad, tõsi küll, veidi hiljem ikkagi täide viisid.

Koalitsioonis oleku ajal püüdis Teet Enok korduvalt kutsuda tagasi Pargi Arenduse nõukogust Ilmar Auna, millega meie keegi kaasa ei läinud. Ei ole välistatud, et nüüd, kui Ilmar Aun on välja öelnud oma arvamuse liitumise kohta, järgneb ka tema karistamine.

Ilmar Auna spordikomisjoni esimeheks saamise kohta (enne juhtis seda komisjoni Teet Enok) on selle liikmetelt tulnud ainult positiivset tagasisidet. Komisjon on hakanud sisukalt tööle ja nii mõnigi, kes enne kaalus komisjoni tööst loobumist, on praeguseks need mõtted unustanud.

Karistamiste jadas on järgmiseks sammuks Kaarel Pürgi umbusaldamine sotsiaalkomisjoni aseesimehena (avaldus anti sisse viimasel volikogu istungil). Niikaua kui praegusel volikogu enamusel oli võimalike uute komisjoni esimeeste pink lühike, sobis ka Kaarel seda tööd tegema, aga Velli Naberi tulekuga volikogusse saab viimane vaenlane seljatatud.

Poliitiline korrektsus näeb ette revisjonikomisjoni pakkumist opositsioonile ning kuna seda tehtud ei ole, on selge, et eeskuju on võetud naaberomavalitsuselt, kus opositsioon on täiesti kõrvale tõrjutud.

Arusaamatuks jääb, mis huvid on Kairi Soomeril jätkata töötamist volikogus, kui ta töötab juba üle aasta Mäetaguse vallavalitsuses abivallavanemana, kui ta elab Toila vallas ning kui teda seob Jõhvi vallaga kõigest fiktiivne sissekirjutus. Ehk motiveerib teda see, et ta saab nii tasuda oma isiklike solvumiste eest, jättes demonstratiivselt hääletamata sotsiaalvaldkonda puudutavate eelnõude puhul või hääletades põhjendamatult nende vastu. Kelle huve ta sellise käitumisega esindab, jääb küll arusaamatuks. Ilmselgelt mitte Jõhvi vallaelanike huve.

Siin tuleb au anda Tauno Võhmarile, kes pärast Mäetaguse vallavanemana tööle asumist teatas avalikult, et kirjutab ennast Jõhvist välja, sest ta elab Iisaku vallas ning seetõttu ei seo teda Jõhviga enam miski. Tauno lahkus sirge seljaga, jättes endast maha suure hulga oma algatatud ja teostatud projekte.

Eeltoodule tuginedes võib öelda, et mitu praeguses enamuskoosseisus olevat poliitikut peab ennast Liivimaa parimaks ratsutajaks, kes ei pea teistega arvestama ning võib kõikidest üle kapata.