Vana-Narva papist maketile otsitakse uut kohta

29. oktoober 2016 ILJA SMIRNOV
Narva peab seda maketti enda omaks, kuna selle autor Fjodor Šantsõn töötab linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametis ning materjalegi soetatakse eelarveraha eest. Autoriõigused aga kuuluvad eranditult meistrile.

Narva peab seda maketti enda omaks, kuna selle autor Fjodor Šantsõn töötab linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametis ning materjalegi soetatakse eelarveraha eest. Autoriõigused aga kuuluvad eranditult meistrile.

Ajaloolise raekoja rekonstrueerimist plaanib Narva alustada juba aasta pärast. Kuid kõigepealt tuleb leida uus koht 1944. aastal hävinud vanalinna tohutule maketile, et muuta see täisväärtuslikuks turismiobjektiks ja panna tulu tooma.

 

Kohalik meister Fjodor Šantsõn ehitab sõjaeelse Narva 1:100 mõõtkavaga maketti maja maja järel 1995. aastast. Praeguseks on see saavutanud muljet avaldavad mõõtmed ning võtab enda alla tühjalt seisva raekoja aktusesaali. Ent ajalooline raekoda läheb peagi rekonstrueerimisele.

Et paberist Narva säiliks

Narva linnavalitsuse liikme Georgi Ignatovi sõnul tuleb linnal leida sobivad ruumid, et Vana-Narva paberist makett sinna üle viia. Saal peab olema suure pindalaga − ligikaudu 200 ruutmeetrit − ja kolonnideta. Peale suure saali maketi jaoks on vaja ka ruume töökoja ja lao tarvis.

Seetõttu kuulutab Narva välja pakkumiskonkursi sobiva ruumi rentimiseks.

“Plaan on see makett järgmise aasta oktoobriks üle kolida,” ütles Ignatov.

Välja valitud ruumide omanik peab kolimise ajaks tegema hoones ära minimaalse remondi ja tagama hoones sees sobiva mikrokliima. Sest sinna ei kolita ainuüksi paberist maketti, vaid seal hakkavad käima ka ekskursioonirühmad, st linn teeb sellest täisväärtusliku turismiobjekti.

“Hakkame sissepääsu eest tasu võtma ning see peab olema normaalne, tsiviliseeritud koht, kus saab ka külalisi vastu võtta,” selgitas Ignatov.

Huvi Vana-Narva maketi vastu on ka praegu väga suur: ekskursioonirühmad käivad sellega nii-öelda mitteametlikult tutvumas − ainuüksi augustis ulatus külastajate arv poolteise tuhandeni. Ülejäänud raekoda seisab tühjalt, ehkki valvur hoiab sellel siiski silma peal.

Raekojast saab Narva uus nägu

Mitu aastakümmet − 1999. aastani välja − asus Narva raekojas laste loomemaja, mille eelkäija oli Viktor Kingissepa nimeline pioneeride maja. Selle esialgsed funktsioonid tahab linn taastada 2018. aastal, tehes endale nõnda kingituse Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Kuid Fjodor Šantsõni maketti sinna tagasi ei tooda, kuna kõik pinnad on juba ära jagatud − ja nii palju ruumi seal kindlasti ei leidu.

Kapitaalselt uuenenud ruumid antakse osaliselt ühiskasutusse ja rendile, ülejäänud osasse tulevad kohaliku omavalitsuse asutuste ametiruumid. Kavas on avada ka restoran, väikesed poed ja töökojad jne, kuid sama oluline on linnale see, et raekotta tuleb kohaliku omavalitsuse esindussaal, mida saab kasutada pidulike tseremooniate läbiviimiseks ja isegi abielude sõlmimiseks. Perekonnaseisuosakond ise küll raekotta ei koli, vaid jääb senistesse tagasihoidlikesse ruumidesse Kreenholmi rajooni.

Kui raekoda hakatakse rekonstrueerima järgmisel aastal, siis ümbritseva territooriumi küsimus on esialgu lahtine. Georgi Ignatovi sõnul kuulutatakse tõenäoliselt välja ideekonkurss.

Selle ajaloolise kvartali tänapäevase arendamise plaane varjutavad praegu vaidlused selle tellimuse kallal juba 2008. aastal tööd teinud projekteerijate autoriõiguste üle. See töö nõuab muudatusi ning seetõttu otsivad Narva võimud praegu arhitekte rahuldavat lahendust.