Jõhvi poolt ära põlatud kolmik teeb uue vallavalitsuse Jõhvi

26. oktoober 2016 ERIK KALDA
Kohtla volikogu esimees Arno Rossman (vasakul) ja Toila volikogu esimees Roland Peets 20. oktoobril Jõhvi volikogu istungit jälgimas. Nende näoilmest võib lugeda ilmselget pettumust volikogu otsuse üle.

Kohtla volikogu esimees Arno Rossman (vasakul) ja Toila volikogu esimees Roland Peets 20. oktoobril Jõhvi volikogu istungit jälgimas. Nende näoilmest võib lugeda ilmselget pettumust volikogu otsuse üle.

Jõhvi poolt ära põlatud Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla juhid otsustasid eile, et jätkavad ühinemiskõnelusi ning ühine vallavalitsus hakkab asuma Jõhvis.

Eile leppis ühinemiskõneluste juhtgrupp kokku, et uus omavalitsus, mille nimeks saab Põhjaranniku vald, hakkab tegutsema Jõhvi linnas, kuigi Jõhvi vald ise otsustas ühinemisest loobuda.

“Vallakeskust kui sellist ei tule. Seniste omavalitsuste territooriumile jäävad teeninduspunktid ning vallavolikogu ja vallavalitsus hakkavad tegutsema Jõhvis. Selles pole midagi kummalist,” sõnas Toila volikogu esimees Roland Peets. Tema sõnul pole uue vallamaja ruume veel otsitud, kuid sellega on plaanis tegelda järgmisel aastal.

Tänasel volikogu istungil kavatseb Toila vastu võtta otsuse, millega lõpetatakse ühinemisläbirääkimised Jõhviga.

Eelnõus selgitatakse, et Toila volikogu võttis 19. oktoobril toimunud volikogu istungil vastu protokollilise otsuse peatada ühinemisläbirääkimised Jõhvi vallaga juhul, kui viimane peaks 20. oktoobril toimuval volikogu istungil lõpetama ühinemisläbirääkimised Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga.

Jõhvi osatähtsus väheneb

“Toila vallavolikogu on seisukohal, et Jõhvist on võimalik kujundada tugev tõmbe- ja maakonnakeskus vaid juhul, kui omavalitsus suureneb hetkel ühinemisläbirääkimisi pidava Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga. Alternatiivina vaid Toila ja Jõhvi valla ühinemisel moodustuva omavalitsuse osatähtsus pikemas perspektiivis nii maakondlikul kui riiklikul tasandil kindlasti väheneks, mistõttu saaks olema pärsitud ka täna ühiselt ühinemislepingusse kirja pandud eesmärkide saavutamine,” seisab täna arutusele tuleva otsuse eelnõus.

Selgituses seisab veel, et Jõhvi vallavolikogu otsus lõpetada ühinemisläbirääkimised Kohtla ja Kohtla-Nõmmega viiks olukorrani, kus Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme jätkavad läbirääkimisi ning püüavad jõuda ühinemislepingu heakskiitmiseni veel käesoleval aastal, et tagada vabatahtliku ühinemisega kaasnevate toetuste kasutamise võimalikkus valdade elukeskkonna parandamiseks.

Jõhvi volikogu otsustas eelmisel neljapäeval, et lõpetab kõnelused Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga ning jätkab neid Toilaga.

Jõhvi volikogu esimees Teet Enok põhjendas kõneluste lõpetamist sellega, et Kohtla ja Kohtla-Nõmme kaasamine viib Jõhvi Kohtla-Järve mõjusfääri ning tähendab lõpuks tema arvates maakonnakeskuse ühendamist Kohtla-Järvega.

“Jõhvi huvi pole minna kaasa Toila juhtimisel kujunenud olukorraga moodustada Kohtla-Järve ümber kobarvald. Jõhvi huvi oli ja on jätkata maaomavalitsuste keskusena. Vaadates tulevikku, soovitan riigil vajaduse korral sundliita rahvaarvuga kimpus olevad ning ühesuguste huvide ja positsioonidega vallad: Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Vaivara ja Narva-Jõesuu,” ütles Enok Põhjarannikule enne volikogu istungit.

Tõenäoline on sundliitmine

Valitsuse kinnitatud haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni esimees Kaia Sarnet avaldas eelmisel nädalal arvamust, et Jõhvi otsus tähendab suure tõenäosusega, et riik sundliidab Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme, kuid sellisel juhul jääb Jõhvil saamata vabatahtliku ühinemisega kaasnev toetus (umbes 1,3 miljonit eurot). Ta ütles, et komisjon koguneb sel nädalal ja arutab ka Jõhviga seonduvat, kuid lisas, et ta selle kõrval, et riik neli valda sundkorras liidab, palju muid võimalusi ei näe. “See saab olema muidugi meie komisjoni ettepanek valitsusele ning valitsus siis otsustab,” sõnas ta. Sarneti sõnul ei vasta Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme riigi kehtestatud kriteeriumile, mille kohaselt peab omavalitsuse elanike arv pärast haldusreformi olema vähemalt 5000. Nelja valla peale oleks elanike arv 16 500, ilma Jõhvita aga umbes 4800.

Toila volikogu esimees Roland Peets kommenteeris Jõhvi volikogu otsust nii: “Mul on kahju, et praegusel Jõhvi koalitsioonil ei ole ambitsiooni ehitada Suur-Jõhvit. Ega me kõiki neid põhjusi ju täpselt tea. Aga teisalt on saabunud selgus. Olgem ausad: sellise virvarri järel oleks praeguse Jõhvi volikogu esimehega ühise laua taga koostööd otsida ka suhteliselt raske.” Toila vald on kõneluste algusest saadik kinnitanud, et on ühinemisläbirääkimisteks valmis vaid siis, kui kaasatakse ka Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald.

Pärast Jõhvi volikogu otsust leppisid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme juhid kokku, et jätkavad omavahelisi liitumiskõnelusi ning tulevase omavalitsuse esialgu kokku lepitud nimi on Põhjaranniku vald.

Eile ütles Peets, et kuigi Jõhvi volikogu otsuses seisab, et Toilaga jätkatakse läbirääkimisi, oli see ilmselt algusest peale formaalne lubadus. “Oleks nad olnud huvitatud läbirääkimiste jätkamisest, oleks Jõhvi poolt tulnud järgmised tegevused. Aga meie seda ei tunneta,” sõnas ta.