Jõhvit ootab sundliitmine

25. oktoober 2016 ERIK KALDA
Pärast neljapäevast volikogu istungit kinnitasid kolme valla juhid edasist ühtsust liitumiskõneluste jätkamisel. Vasakult: Kohtla-Nõmme volikogu esimees Tarmo Kütt, Kohtla-Nõmme vallasekretär Neeme Sild, Kohtla-Nõmme vallavanem Riina Sooäär, Toila valla arendusnõunik Mehis Luus, Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman ning Toila volikogu esimees Roland Peets.

Pärast neljapäevast volikogu istungit kinnitasid kolme valla juhid edasist ühtsust liitumiskõneluste jätkamisel. Vasakult: Kohtla-Nõmme volikogu esimees Tarmo Kütt, Kohtla-Nõmme vallasekretär Neeme Sild, Kohtla-Nõmme vallavanem Riina Sooäär, Toila valla arendusnõunik Mehis Luus, Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman ning Toila volikogu esimees Roland Peets.

Neljapäevasel Jõhvi volikogu otsusel loobuda ühinemisest kolme vallaga ei pruugi olla muud tähendust kui ühinemistoetusest ilmajäämine, sest riik ilmselt liidab Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla Jõhviga sunniviisil, kinnitati eile rahandusministeeriumist.

“Väga kahetsusväärne,” kommenteeris rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet Põhjarannikule Jõhvi volikogu üleeile langetatud otsust, millega lõpetatakse ühinemiskõnelused Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga ning mille järel astus Jõhvi kõneluspartnerite ringist välja ka Toila.

Sundühendamine tõenäoline

“Ilmselt enam vabatahtliku ühinemiseni ei jõuta ning tõenäoliselt ootab ees sundühendamine,” ütles Sarnet. Ta täpsustas, et peab silmas seda, et riik liidab sunniviisil Jõhviga Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla.

Sarnet on ka valitsuse kinnitatud haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni esimees. Ta ütles, et komisjon koguneb järgmisel nädalal ja arutab ka Jõhviga seonduvat, kuid lisas, et ta selle kõrval, et riik neli valda sundkorras liidab, palju muid võimalusi ei näe. “See saab olema muidugi meie komisjoni ettepanek valitsusele ning valitsus siis otsustab,” sõnas ta. Sarneti sõnul ei vasta Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme riigi kehtestatud kriteeriumile, mille kohaselt peab omavalitsuse elanike arv pärast haldusreformi olema vähemalt 5000. Nelja valla peale oleks elanike arv 16 500, ilma Jõhvita aga umbes 4800. Selle tõttu riik nad suure tõenäosusega Jõhviga  liidabki.

Sarneti sõnul on Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme liitumine mõistlik ja riiklik komisjon on sellekohase seisukoha ka juba välja öelnud. “Nende nelja valla puhul on kõik eeltöö tehtud, neil on valmis ühinemisleping ja selles olukorras juhe seinast välja tõmmata pole väga vastutustundlik,” sõnas ta.

Jõhvi volikogu esimees Teet Enok põhjendas neljapäeval enne volikogu hääletamist kõneluste lõpetamist, et Kohtla ja Kohtla-Nõmme kaasamine viib Jõhvi Kohtla-Järve mõjusfääri ning tähendab lõpuks tema arvates maakonnakeskuse ühendamist Kohtla-Järvega.

“Jõhvi huvi pole minna kaasa Toila juhtimisel kujunenud olukorraga moodustada Kohtla-Järve ümber kobarvald. Jõhvi huvi oli ja on jätkata maaomavalitsuste keskusena. Vaadates tulevikku, soovitan riigil vajaduse korral sundliita rahvaarvuga kimpus olevad ning ühesuguste huvide ja positsioonidega vallad: Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Vaivara ja Narva-Jõesuu,” ütles Enok Põhjarannikule enne volikogu istungit.

Neljapäeval toetas liitumiskõneluste lõpetamist Jõhvi volikogus kogu ärimees Nikolai Ossipenkole alluv koalitsioon (11 häält) ning kaheksa volikogu opositsiooni liiget oli vastu.

Põhjaranniku vald

Eile hommikul kogunesid Toilas nõupidamisele Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla juhid, kes on otsustanud Jõhvi loobumisele vaatamata ühinemiskõnelustega edasi minna. Koosoleku käigus roogiti senisest ühinemislepingust välja Jõhvi nimi ja sümbolid, mis pidid algul uue valla rekvisiitideks saama.

Esialgse versiooni kohaselt saab uus omavalitsus nimeks Põhjaranniku vald, sümbolite valimiseks võidakse välja kuulutada konkurss.

Toila volikogu esimees Roland Peets ütles, et Jõhvi vallale läheb neljapäevane otsus maksma 1,3 miljonit eurot (ilma jäädakse riigipoolsest 800 000 euro suurusest ühinemistoetusest ning 500 000 euro suurusest kulude katteks mõeldud summast). Nelja valla peale oleks kogu riigipoolne eraldis olnud 2,2 miljonit eurot, kolme väiksema valla toetus lähtuvalt elanike arvust on à 300 000 eurot. Ühinemislepingu kohaselt võib iga praegune vald selle kulutada oma territooriumil.

“Meie kolm tahame oma raha igal juhul kätte saada ja investeerida selle oma elanike huvides ning meie teeme oma vabatahtliku liitumise ära. Kui pärast minnakse Jõhviga sundliitmise teed, on meil laua taga ilmselt Jõhvi kõrval viiendaks partneriks riik,” vastas ta küsimusele, kuidas lõpuks tagatakse, et Jõhvi pärast sundliitmist väiksemate valdade kokku ligi miljonit eurot endale ei kraba.