Kohtla-Järve rahanõue tõstab vee hinda tarbijatele

20. oktoober 2016 KÜLLI KRIIS
Kasu, mille kohtlajärvelased veeprojektist said, peaksid tulevikus kinni maksma ka naabervaldade elanikud, kelleni see projekt ei ulatunud.

Kasu, mille kohtlajärvelased veeprojektist said, peaksid tulevikus kinni maksma ka naabervaldade elanikud, kelleni see projekt ei ulatunud.

Kui saab teoks Kohtla-Järve linna soov veeprojekti investeeritud miljonid eurod tagasi saada, peavad selle kinni maksma kõik Järve Biopuhastuse piirkonna veetarbijad − ka need, kes veeprojektist ise kasu ei saanud.

 

Kevadel teavitas Kohtla-Järve linn OÜ Järve Biopuhastus osanikke, et soovib oma veevarustuse tehnovõrkude ja rajatiste tagasiostuõiguse vee-ettevõttele 5,5 miljoni euro eest tagasi müüa. Need rajatised müüs linn Järve Biopuhastusele Euroopa ühtekuuluvusfondist rahastatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimisprojekti käigus aastal 2010 null krooniga maha, kusjuures lepingusse pandi kirja, et viis aastat pärast projekti realiseerimist tekib Kohtla-Järvel õigus need kolme aasta kestel tagasi osta. Selle õiguse loovutamise eest Järve Biopuhastusele linn ettevõttelt nüüd raha küsibki.

Linn ja vee-ettevõtja on sellise tehingu võimalusi, erisuguseid alternatiive ja võimalikke tagajärgi mitu kuud kaalunud ning läbirääkimised jätkuvad. Esmaspäeval pöördus linnapea Ljudmila Jantšenko rahandusministeeriumi poole, põhjendades sihtfinantseeringu tagastamise olulisust linna rahandussuutlikkusega ning küsides hinnangut pakutud alternatiivide õiguspärasusele.

Õiguslik ja majanduslik pool

Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov ütles, et ettevõtte juhtkond on seda teemat kevadest alates korduvalt käsitlenud.

“Peame endale selgeks tegema, kas selline tehing, õigemini tehingute kompleks, on õigustehniliselt üldse võimalik, kas Järve Biopuhastus säilitab selle teokssaamise järel oma jätkusuutlikkuse ning millised majanduslikud ja tehnilised muutused tooks see kaasa meie klientidele. Suhtleme sel teemal keskkonnainvesteeringute keskuse, konkurentsiameti ja teiste ametkondadega; Kohtla-Järve pöördumine rahandusministeeriumi poole on samuti üks osa võimaluste selgitamisest,” rääkis ta.

Kui juunis pakkus Korzanov hinnanguliselt, et klientidele tähendaks Kohtla-Järve linna soovi teokssaamine hinnatõusu umbes 16 senti vee kuupmeetri kohta, siis nüüdseks valminud finantsmajanduslik analüüs väidab hinnatõusuks 18 senti.

“Lisakoormus tarbijale ei olene sellest, milline alternatiiv linnale raha tagasimaksmiseks valituks osutub. Kuni pole selge, kas tagasimaksmine õigustehniliselt üldse realiseeritav on, hoidun välja ütlemast ka meie eelistusi alternatiivide osas,” märkis Korzanov.

Üks omavalitsus korraga

Samasugune tagasiostuõigust võimaldav leping on Järve Biopuhastusel sõlmitud ka Kiviõli linna ja Jõhvi vallaga, kes osalesid rahastamises vastavalt 860 000 ja 1,7 miljoni euroga. Mõlemad on andnud mõista, et nemadki kaaluvad seda võimalust. (Vee-ettevõtte neljas osanik, Püssi linn − nüüd Lüganuse vald , investeeringutes ei osalenud.)

Vladislav Korzanov ütles, et on kõigi osanike esindajatega konsulteerinud, neile olukorda tutvustanud ja selgitanud.

“Järve Biopuhastuse juhtkond peab oma majanduslikes prognoosides lähtuma sellest, et kõik need tagasiostuõigused võivad olla realiseeritavad. On ilmne, et sel juhul tuleb need nõuded õigesti ajastada. Ettevõte toimetab viieaastaste investeerimiskavadega, ühe viieaastase perioodi jooksul võiks tagasimakse saada üks omavalitsus, järgmine peaks nõudega ootama järgmist perioodi,” selgitas ta.

Järve Biopuhastus opereerib peale nimetatud omavalitsuste ka Illuka, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallas, kes suurest linnu hõlmanud vee- ja kanalisatsiooniprojektist kröömikestki kasu ei saanud. Eeldatav hinnatõus kohaldus nende valdade veetarbijatele sellegipoolest samas suurusjärgus.

“Kõigis meie tegevuspiirkonna omavalitsustes kehtib ühine vee hind; eri aastatel teeme rohkem investeeringuid kord ühte, kord teise,” ütles ta.