Ühistud vuntsivad maju omavalitsuse toel

19. oktoober 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Jõhvi on toetanud viimased kaks aastat sisehoovide asfalteerimist. Uuest aastast hakatakse toetama ka fassaadide renoveerimist.

Jõhvi on toetanud viimased kaks aastat sisehoovide asfalteerimist. Uuest aastast hakatakse toetama ka fassaadide renoveerimist.

Mitmed omavalitsused toetavad oma kortermajade kordategemist, mis omakorda annab ühistutele tahtmist ja julgust oma maja kommunikatsioone ja välimust uuendada. 

 

Kiviõli on kortermajadele mõeldud toetust maksnud juba kaheksa aastat. Kokku on ühistud selle aja jooksul investeerinud rekonstrueerimisse 800 000 eurot, millele linn on omalt poolt lisanud 200 000 eurot. “Kiviõli linnas sai ühistute toetamise mõte alguse sellest, et 2008. aastaks oli linnas vaid neli korteriühistut, nende tekkimine oli väga vaevaline ja kuidagi pidi linn hakkama seda aktiveerima,” tõdes linnavalitsuse majandusüksuse juhtivspetsialist Anu Needo.

Ühistute arv kasvab

Kui alguses püüdis linn ühistute loomist aktiveerida eelkõige infopäevade korraldamisega, siis see ei olnud piisav. Nii võeti vastu kord, mille kohaselt saavad ühistud taotleda toetust peamiselt investeeringuteks: soojussõlmed, katused, fassaadid, trepikodade aknad, välisuksed, välistrepid, varikatused, vundamendid, teed ja parklad ning mänguväljakud.

“Praegu on meil ühistuid 32, nende arv muutub iga päevaga, sest just viimased kaks aastat on toonud kaasa aktiivse asutamise. Ilmselt mängib siin rolli ka see, et muutub korteriühistuid puudutav seadusandlus. Samuti on tekkinud mitmeid aktiivseid ja kogemustega KÜde esimehi, kes soovivad oma kogemusi rohkem rakendada. Loodan, et abiks on olnud ka linnapoolne rahaline toetus,” rääkis Needo.

Nii on kaheksa aasta jooksul investeeritud Kiviõli kortermajadesse koostöös linnaga miljon eurot. See ei ole mitte tööde kogumaht, millest linnal ülevaade puudub, vaid need investeeringud, milleks on kasutatud linna toetust.

Kui esimesel aastal maksti toetusi kokku 5300 eurot ning ühistud investeerisid omalt poolt 11 700 eurot, siis eelmisel aastal olid need summad vastavalt 25 565 ja 158 590 eurot.

Selleks, et toetust saada, peavad ühistud näitama ära tööde kogumaksumuse ja enne tööde tegemist läbi viima konkursi, et saada parim hinnapakkumine. Kui tööd on lõpetatud ja arved makstud, on ühistutel võimalik küsida linnalt nende kulude osalist kompenseerimist. Kui on tegu soojussõlmede rekonstrueerimisega, mis annab energiasäästu, on toetuse maksimaalne määr kuni 30 protsenti tööde mahust. Teiste investeeringute puhul on toetuse määr kuni 20 protsenti.

“Selge on see, et linna rahalised võimalused on piiratud ja aastast aastasse need vähenevad veelgi,” ütles Needo.

12 aastat toetusi 

Sillamäe on oma ühistutele toetust maksnud juba 12 aastat. Toetust saab taotleda siis, kui on vaja likvideerida ebasoodsate ilmastikutingimuste või põlengu tagajärgi, aga ka renoveerimise puhul vundamendist katuseni. Eraldi toetatakse investeeringuid, mis on seotud energiakulude vähenemisega. Muu hulgas toetatakse miljööväärtuslikel aladel asuvate ehitiste rekonstrueerimist, kui säilitatakse hoone välisilme.

“Aastas on korterelamute remonditööde toetamiseks linna eelarves ette nähtud kuni 80 000 eurot,” ütles Sillamäe linnavalitsuse arenguosakonna spetsialist Anton Makarjev. Toetuse summa moodustab kuni veerandi tööde üldmaksumusest, kuid ei tohi olla suurem kui kümnendik linna kehtestatud toetuse eelarve kogumahust.

“Peamiselt taotletakse toetust fassaadi remondiks ja soojustamiseks, üldkasutatavate ruumide uste ja akende vahetamiseks, sillutisriba, sokli, katuse ja elektrisüsteemi renoveerimiseks, soojussõlme automatiseerimiseks,” loetles Makarjev, lisades, et alati eelarvest kõikide toetamiseks raha ei jagugi.

Lisaks makstakse veel ühistute asutamise ja koolitustoetust. Selleks on aastas eelarves ette nähtud 2500 eurot.

Narva on toetusi maksnud 10 aastat projekti “Kodulinn kaunimaks” raames. Kokku on linn katuse- ja fassaadiuuendusi selle aja jooksul toetanud 1,26 miljoni euroga. Lisaks toetatakse hoovisiseste teede korrastamist. Augustis võttis linn vastu määruse, mille alusel hakatakse taas toetama ka mänguväljakute rajamist. Samasugust toetust maksti aastatel 2004-2007 ja sellel perioodil ehitati toetuse abil linna kuus mänguväljakut.

Toetavad eramaju ja ühistuid

Kui Kohtla-Järve ei maksa ühistutele toetust eelarvevahendite puudumise tõttu, siis Jõhvi toetab ühistuid kuni 5000 euroga kinnistusiseste teede asfalteerimisel. “Praeguseks on toetuse saanud kõik korteriühistud, kes on esitanud nõuetekohase taotluse. Toetuse vastu on suur huvi,” ütles Jõhvi vallavalitsuse järelevalveinspektor Pjotr Gavrilov.

Alates järgmisest aastast käivitab Jõhvi projekti “Fassaadid korda”, mille eesmärk on toetada Jõhvi valla territooriumil asuvate eramajade ja korterelamute fassaadide korrastamist. “Toetuse taotluse võib esitada Jõhvi valla territooriumil asuva eramaja omanik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas, korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel, korterelamu korteriomanike esindaja kõigi korterelamus elavate korteriomanike allkirjastatud volituse alusel,” loetles Gavrilov. Toetuse suurus on 1 euro ühe ruutmeetri kohta.

Ka Lüganuse vald toetab ühtemoodi nii eramajade kui korterelamute rekonstrueerimistöid. Kui varem kehtis kord eelkõige eramajadele, siis sellest aastast laienes kord ka ühistutele. “Kuigi summad pole suured, on ühistud seda usinalt kasutanud. Kes vahetab trepikodade aknaid, kes värvib maja,” ütles Lüganuse vallavanem Viktor Rauam.

Ehkki jagamisele minev summa on vaid 30 000 eurot, jätkus Rauami hinnangul sellest üsna paljuks. “Kasu on olnud küll. Toetus motiveerib ja annab julgust selliste tööde tegemiseks,” tõdes ta.