Viljandi luksusvoodite tehas laienes Narva

19. oktoober 2016 SIRLE SOMMER-KALDA
Osa luksusvoodite valmistamiseks vajalikest tekstiilidest valmib nüüd Narvas. Deluxi toodangut tutvustab pildil ettevõtte soomlasest omanik Göran Sjöholm. Kuninglike voodite hinnad jäävad vahemikku 1500 - 12 500 eurot.

Osa luksusvoodite valmistamiseks vajalikest tekstiilidest valmib nüüd Narvas. Deluxi toodangut tutvustab pildil ettevõtte soomlasest omanik Göran Sjöholm. Kuninglike voodite hinnad jäävad vahemikku 1500 – 12 500 eurot.

Kevadtalvel aktiivselt Ida-Virus töökäsi värvanud Viljandi ettevõtetele jäid peaasjalikult tühjad pihud. Selle peale otsustas luksusvoodeid ja magamistoavarustust tootev OÜ Delux avada Narvas oma õmblustsehhi.

 

Viljandis asuva OÜ Delux tehase tootmisjuht Karin Kirikal võttis töötajate värbamiskampaania kokku sõnadega: kui Muhamed ei tule mäe juurde, tuleb mägi Muhamedi juurde.

Töö toodi kohapeale 

Enne aktiivset Ida-Viru värbamiskampaaniat oli ettevõttes 350 töötajat. Augustis Narvas avatud tootmisüksus annab tööd 35 inimesele.

Viljandis asuvasse tehasesse ei tulnud pärast Jõhvi ja Narva töömessi Ida-Virumaalt ühtegi inimest. “Õmblejad ei ole sellised, kes meelsasti koliksid. Saime Narva messil piisavalt kontakte − nii võimalike töötajate CVsid kui ruumide pakkumisi. Seetõttu otsustasime ise Narva tulla,” rääkis Kirikal.

Peale messil osalemise korraldati töötukassa kohalikus büroos teabepäev, kus tutvustati tehast. “Saime ka sealt kümmekond inimest. Kokkuvõttes oli pakkumine suurem kui nõudlus.”

Esialgu õmmeldakse Narvas katteid voodite ja madratsite valmistamiseks. Tootmisjuhi kinnitusel läks tehase käivitamine sujuvalt ja tegu on eduka ettevõtmisega. Sealjuures ei kasutatud riigi töökoha loomise toetust, ehkki korraga palgati rohkem kui 20 inimest.

“Eesmärk oli leida kvaliteetne, mitte soodsa hinnaga tööjõud. Meie kriteerium polnud, et inimesed oleksid olnud kuus kuud töötud (see on üks toetuse tingimustest − toim.). Kogemus ütleb, et head töötajad ei istu kuus kuud kodus,” märkis Kirikal.

Tema sõnul on Viljandis palju õmblusettevõtteid ja värsket verd ei tule peale nii palju kui vaja. Peale selle ei saa võrrelda Viljandi üle 3protsendilist tööpuudust Ida-Virumaa 10 protsendini ulatuva töötuse määraga.

“Väike tööpuudus on küll fantastiline, aga mitte ettevõtjatele. Praegu on probleem, et me ei jõua nii palju toota, kui turg meilt tahab,” tõdes OÜ Delux omanik Göran Sjöholm.

Vahemaa kohutab

Töökäte põud on punni ette pannud nii mõnegi Viljandi eksportiva ettevõtte arengule. Sellest hoolimata ei plaani Ida-Virumaale laienemist teine unevarustuse tootja − AS Toom Tekstiil. “Meie pole seda teed läinud, sest meil on Tallinnas väike õmblustsehh ja suurendasime seda. Logistiliselt oleks Ida-Virumaale tulek meile keeruline,” selgitas ettevõtte sekretär-personalijuht Inga Kree.

Toom Tekstiili saagiks olid pärast Jõhvi ja Narva töömessidel käiku kümned CVd. Kohale tuli kaks inimest, kes pidid hakkama tööle ümbertöötamise liini peal. “Palganumber sobis ja nad ütlesid, et võivad esialgu ööbida kaubikus. Hakkasin neile juba üürikorterit otsima, aga esimese päeva järel otsustasid nad ümber,” rääkis Kree.

Osa inimesi, kes lubasid pärast töömessi ühendust võtta, pole seda teinud. “Põhiliselt otsisime õmblejaid. Pildistasin messi ajal stende kohalike tööpakkumistega ja ka kohapealsed palgad olid üle miinimumi. Kui palgavahe on 100-200 eurot, on kahtlane, et inimene tuleb teise Eesti otsa,” arvas Kree.

Samas ei pea ta kampaaniat läbikukkunuks. “Saime üle Eesti palju tähelepanu. Vähemalt inimesed nüüd teavad, et Viljandis on tööd saada.”

AS Viljandi Aken ja Uks leidis samuti Ida-Virumaalt kaks töötajat, ent mõlemad mehed on praeguseks lahkunud. ASi Viljandi Aken ja Uks personalijuht Heliko Sauka rääkis, et üks jätkas õpinguid ja teine pidi naasma Narva perekondlikel põhjustel, sest vanemad vajasid abi.

Samas sai ta äsja kahelt mehhatroonikuks õppivalt Narva noormehelt sooviavalduse tulla Viljandisse praktikale. “Tean, et kohalikus kutseõppeasutuses saavad mehhatroonikud hea ettevalmistuse. Oleme varemgi arutanud, miks ei võiks Narvast tulla meile praktikale ja kui sobib, siis hiljem tööle.”

Kaks on jäänud 

AS Hansa Candle on ainus, kus kaks idavirulast on jätkuvalt töötajate hingekirjas.

Personalispetsialist Säde Otsa rääkis, et ettevõttel näkkas kaks korda. Kaks seadistajana tööle asunud meest on praeguseks purjutamise tõttu vallandatud. See-eest ühe lahti lastud mehe elukaaslane on koos oma tuttavaga ametis küünlaliini operaatorina. “Praegu on tootmises kõrghooaeg ja ettevõte maksab kuni detsembri keskpaigani nende külaliskorteri üüri,” ütles Otsa.

“Viljandi ettevõtete tagasiside oli pärast töömesse, et siin on asjalikke inimesi, keda nad nagu tikutulega taga otsivad,” ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

“Samas peab arvestama sellega, et ega suur osa inimestest oma kodu jätta taha, ja statistika näitab, et idavirulased on kõige vähem mobiilsed. Töökoha loomise toetusega tahame taguda seda rauda, et Ida-Virumaal on vaba tööjõudu, ja ettevõtted, kellel on seda puudu, võiksid kaaluda siia ülekolimist,” lisas ta.