Virumaa südames said enim toetust ettevõtlusprojektid

15. oktoober 2016 GERLI ROMANOVITŠ
Ojasaare golfiväljak on Leaderi toetusega saanud endale teenindushoone. Nüüd saadi toetust väljakute hooldamiseks vajaliku tehnika tarbeks.

Ojasaare golfiväljak on Leaderi toetusega saanud endale teenindushoone. Nüüd saadi toetust väljakute hooldamiseks vajaliku tehnika tarbeks.

Virumaa koostöökogu jagas oma selleaastases taotlusvoorus toetusi rohkem kui 250 000 euro eest, mis omakorda aitab piirkonda investeerida üle 660 000 euro.

 

Virumaa südames asuv Leaderi tegevusgrupp Virumaa koostöökogu andis heakskiidu 17 taotlusele. Ühtekokku jagati uue programmperioodi esimeses taotlusvoorus laiali 251 000 eurot. Kui sellele lisada investeeringud, mille organisatsioonid omaosalusena juurde panevad, investeeritakse Virumaa koostöökogu piirkonda 660 000 eurot. Lõpliku heakskiidu projektidele peab andma põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), kellelt oodatakse otsust veel selle aasta lõpuks.

Ettevõtlus esikohal

Kõige rohkem tunti huvi kahe meetme − mikroettevõtluse arendamise ning turismiteenuste ja -toodete arendamise vastu. Viimase puhul on paljuski tegemist samuti ettevõtlust toetava ja soosiva meetmega, kus omaosaluse suurus on sarnane mikroettevõtlust toetava meetmega, ning ka kõik sealt toetust saanud projektid on ettevõtliku iseloomuga.

Nii toetati sellest meetmest veeturismi harrastamiseks kanuude ja nende juurde kuuluva turvavarustuse soetamist, aga ka näiteks suveteatrit toetava tehnika muretsemist Kukruse polaarmõisale, Valaste puhkeküla uuendustöid, aga ka päris uue, Kiviõli seikluskeskuse lähedusse Sonda valda rajatava puhkemaja ehitamist. Teostust saanud projektidest kõige suurema mahuga on Tulivee rannarestorani ehitamine Purtse jahisadama juurde. Selle projekti kogumaksumus on üle 315 000 euro, millest toetust on vaid napp 13 protsenti ehk 40 000 eurot.

Ettevõtlusmeetme alt parandavad nii Purtse kindlus kui Kõrtsialusel asuv Jäägri Grill oma köögitehnikat. Kaks Viru Toidu tootjat muretsevad samuti juurde tehnikat kohaliku toidu tootmiseks. Sedasama teeb OÜ Ojassaar, kes vajab uut tehnikat golfiväljakute hooldamiseks.

Virumaa koostöökogu tegevjuhi Kadri Kuusmiku sõnul on Ojassaar üks nendest ettevõtetest, kes on juba nende eelmise programmperioodi toel kasvanud ja teevad seda veel. Teine selline näide on OÜ Laane Auto, mis sai esimest korda toetust 2013. aastal rehvivahetustöökoja avamiseks. Nüüd on see kasvanud mitme töötajaga erisuguseid autoremonditeenuseid pakkuvaks ettevõtteks, kes oma teenuste valiku laiendamiseks toetust sai.

Saadavad noored sohu 

Uuendusena jagas Virumaa koostöökogu raha nutikate energialahenduste kasutuselevõtuks. “Seda, et sinna esitatakse taotlusi vähem, oli oodata. Inimesed alles koguvad hoogu ja ideid, et sellisest meetmest raha küsida,” tõdes Kuusmik. “Õnneks on huvi tuntud ja loodame, et põnevaid taotlusi ka tuleb.”

Kahe mitteinvesteeringumeetme vastu oli huvi väiksem. Meetmes, kus jagatakse raha piirkonna kompetentsi tõstmiseks, saadi toetust pärimusmuusikafestivali korraldamiseks, aga ka piirkonna tarbeks turundusmaterjalide tegemiseks. Viimane oli Virumaa koostöökogu enda projekt, mis hõlmab kogu piirkonda. “Loome selle raames video- ja fotopanga, mida saab erisugustes turunduskanalites kasutada,” ütles Kuusmik. Samuti tehakse selle raames mitmesuguseid koolitusi.

Ka ainsasse noorte aktiivsuse suurendamiseks mõeldud meetmesse tegi taotluse tegevusgrupp ise. Selle projekti raames saadetakse noored soid uurima. “Siin tehakse koostööd RMK, piirkonna koolide ja noortekeskustega. Koostöökogu piirkonnas on mitmeid soid, kuid kolm suurt sood ja raba − Sirtsi, Uljaste ja Virunurme − on projekti kaasatud. Tahame koostada marsruudid kaardil, kus soodes liikuda, märgistada rada ja õpetada noored välja retkejuhtideks,” selgitas ta.

Ülejääk uude aastasse

Kuusmiku sõnul oli projektide maht just selline, nagu nad ootasid. Raha oli meetmetes rohkem, kui seda küsiti, mis tähendab, et summad kanduvad üle järgmisesse aastasse ja siis läheb jagamisele juba summa, mis küündib peaaegu miljoni euroni.

“Oleme oma projektide kontrollimisse suhtunud äärmiselt tõsiselt, et PRIAsse jõuaksid nõutud dokumentidega taotlused. Nii ei läbinud tehnilist kontrolli viis projekti ja alla vajaliku lävendi jääb neli taotlust,” ütles Kuusmik, kelle sõnul tegi ka hindamiskomisjon oma tööd väga põhjalikult. Hindamise periood on kaks nädalat, millest kahel päeval kuulati taotluste esitajaid ja esitati neile lisaküsimusi.

Uus taotlusvoor avatakse järgmise aasta veebruaris.