Hiidkonstruktsioonid veetakse Jõhvist Soome

9. oktoober 2016 ERIK GAMZEJEV
38 meetrit pikka katusekonstruktsiooni ei õnnestunud eile Jõhvist ära vedada. Uus katse alustada teekonda Soome tuleb  ilmselt järgmisel nädalal, kui leitakse sobivam treiler. Autojuht Tiit Tammeveski sõnul on sellise veose puhul pikkusele vaatamata juhtimise seisukohast hea, et see paistab läbi.

38 meetrit pikka katusekonstruktsiooni ei õnnestunud eile Jõhvist ära vedada. Uus katse alustada teekonda Soome tuleb ilmselt järgmisel nädalal, kui leitakse sobivam treiler. Autojuht Tiit Tammeveski sõnul on sellise veose puhul pikkusele vaatamata juhtimise seisukohast hea, et see paistab läbi.

Viimastel nädalatel veereb Jõhvist Paldiski sadama poole järjepanu autosid üle 30 meetri pikkuste ja kümneid tonne raskete veostega. Need on Kesk-Soome rajatava hiiglasliku biomassitehase konstruktsioonid, mis valmivad Eesti Energia siinses tütarfirmas Enefit Solutions. 

 

Soome kontsern Metsä Fibre rajab Helsingist rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel asuvasse Äänekoskisse biomassitehast, mis peab valmima järgmisel aastal. Tegu on tõelise suurehitusega: objekt paikneb 40 hektari suurusel maa-alal ja tänavu septembris oli ehitusplatsil ametis 1700 inimest.

Aasta suurim töö

Eesti Energia Jõhvis paiknev  tütarfirma Enefit Solutions (varasema nimega Tehnoloogiatööstus) sai sellest põhjanaabrite hiidehitusest oma tordilõigu: võideti puiduhakke ja puukoore konveierite ja koorelao projekteerimise, tootmise ja paigaldamise hange.   “See on kindlasti sel aastal igas mõttes meile üks mahukamaid töid, kuhu on haaratud kõik meie valdkonnad. See on võrreldav sellega, mida me tegime eelnevatel aastatel Auvere elektrijaama jaoks,” sõnas ehitusdivisjoni juht Ivar Männikus.

Ta tõdes, et ettevõtte  hoovi peal on  700-800 tonni  siin valmistatud ja eelmonteeritud metallkonstruktsioone, mis ootavad  Äänekoskisse toimetamist. Paljude nende mõõtmed ulatuvad üle 30 meetri. Nende kohaleviimiseks läbi Paldiski sadama tuleb teha üle saja eriveo reisi. Osa neist on juba toimunud ja alates 5. septembrist monteerib Jõhvi ettevõte Soomes neid ka juba paika. “Graafiku järgi kestavad meie paigaldustööd kuni järgmise aasta veebruarini, aga suurema mahu teeme ära jõuludeks,” sõnas ta.

Männikuse sõnul lähevad praegu eriveostega autod välja peaaegu iga nädal. “Kuna see on väga suur ehitus, kus on väga palju tegijaid,  siis ei ole seal ka võimalust oma detaile kusagil ladustada. Tellija soov on, et kõik, mis kohale tuleb, läheks kohe ka sujuvalt paika,” ütles ta.

Seetõttu on  mõistlik ka nii palju detaile kui võimalik Jõhvis enne kokku monteerida. See võimaldab võita aega, sest oma tehase õuel maa peal on seda lihtsam teha kui suurel ehitusplatsil mitmekümne meetri kõrgusel, kasutades paljusid tõstukeid.  Samas tähendab üle 30meetriste konstruktsioonide transportimine küllaltki keerukat logistilist operatsiooni.  “Oleme juba ka  35 meetri pikkusi metalltugesid välja viinud. Tegemist on olnud, aga välja need autod lähevad,” tõdes Männikus.

Tõrge 38meetrise konstruktsiooniga

Eile tekkis tõrge, kui Jõhvis asuti kolme suure kraanaga treileri peale tõstma 38 meetri pikkust koorelao katuse tipuosa koos selle all rippuva koorekonveieriga. Tekkis oht, et konstruktsioon võib hakata painduma.

“Oli näha, et see treiler, mille transpordifirma siia tõi, selle jaoks ei sobi. Katsetama ei saa hakata.  Ma ei lubanud seda tõstet teha, käskisin maha võtta. Muidu lõhume nii auto kui konstruktsiooni. Meie huvi on, et see jõuab tervelt kohale,” rääkis Männikus, lisades, et enne informeeriti transporditeenuse osutajat, et treileril peab olema kuus võrdset toetuspunkti. “Me võinuks teha alla ka jäiga raami, aga see teeks veose nii kõrgeks, et ta ei mahuks sildade alt läbi.”

Eilseks kavandatud hiidveose start Jõhvist lükkus järgmisesse nädalasse.  Küll aga läks teele mitu autot pisut lühemate galeriidega.

Marsruudi ülitäpne planeerimine

Aastakümneid suuri veoseid vedanud Tiit Tammeveski firmast JTH Eesti tõdes, et iseenesest ei ole auto juhtimise seisukohast 38 meetri pikkuse katusekonstruktsiooni vedamine midagi väga erilist. “See on isegi lihtne selles mõttes, et paistab läbi vähemalt. Sõita on hea − näed ise ka midagi. Oleks mingi suur kast taga, siis oleks keerulisem,” rääkis ta.

Autojuht Raul Rikanson lisas, et selliste erivedude korraldamisel on kõige tähtsamad marsruudi paikapanek ja koorma kinnitus.

“Jõhvi ringil on tulnud liiklus kinni panna ja  osa liiklusmärke maha võtta. Edasi on lihtsam Paldiski poole minna, aga päris otse ei saa, ikka tuleb mitmes kohas ringi sõita. Ühes kohas on sillaremont. Mõne silla alt ei mahu läbi. Soomes on sama asi. Maantee läheb küll otse, aga siksakkidega sõites kulub kohalejõudmiseks kaks-kolm ööd. Kuigi päris teokäigul me ei liigu. Kiirus peab olema ohutu, kuid ei tohi olla üle 80 km tunnis,” kirjeldas ta teekonda.