Minu unistus 20tunnisest töönädalast ei täitu

8. oktoober 2016 

05_ARVAMUS_Pomeratnts_cmyk copy

Põhilisi põhjusi on kaks. Esiteks on keskkonnaministeeriumil ka 2017. aastal oma eelarve. Riigikogu on muidugi ülim, aga suure tõenäosusega võib öelda, et järgmisel aastal kulutame me keskkonna hüvanguks ligi 140 miljonit eurot.

See tahab valvsat silma ja töökat kätt.

Teine põhjus on see, et me, keskkonnainimesed, teemegi avalöögi Euroopa Liidu Eesti eesistumisele ja paneme siis ühe jutiga jõuluni välja ning üleüldse saame hakkama vähemate inimestega.

Tavapärane küsimus järgmise aasta riigieelarve menetluse käigus on: “Mille üle rõõmustate seoses…?” Daamid ja härrad! Mul on teile hea meel teatada, et uue algatusena toetame 2017. aastal kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist 2,2 miljoni euroga aastas. Tegemist on täiesti uue rahastamise süsteemiga, mis sai välja töötatud selleks, et omavalitsused suudaksid pakkuda oma elanikele tasemel prügist vabanemise teenust ka siis, kui senine olmejäätmete prügilatesse kuhjamise saastetasul põhinev toetussüsteem kokku kuivab.

Toetus jaotatakse kohalikus omavalitsuses registreeritud majapidamiste arvu järgi, aastal 2017 on toetus ligi 2,9 eurot aadressi kohta ning seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks. Näiteks saab selle toetuse eest hoida jäätmejaama rohkem aega avatud ning tasuda jäätmejaamas elanikelt kogutavate jäätmete käitluskulud, et elanikud saaksid tasuta või väikese tasu eest liigiti kogutud jäätmed ära anda.

Jäätmejaamad mängivad prügistamise vähendamisel väga olulist rolli ning võimaldavad vabaneda jäätmetest, nagu olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, aiajäätmed, klaasijäätmed, plastijäätmed, ka paberi- ja papijäätmed. Kui olmejäätmete kogumissüsteem on mugav, siis seda kasutatakse, suureneb jäätmete liigiti kogumine ning väheneb prügi metsa alla viimine ja kodus põletamine, millega pannakse nii enda kui lähedaste tervis ohtu. Ka võimaldab see teha rohkem nõustamistööd, mida on senisest enam vaja.

Näiteks visatakse liigiti kogutavate jäätmetega kogumismahutitesse ka muud prügi, mis teeb liigiti kogutud jäätmete ringlusse võtu võimatuks. Oleme seadnud eesmärgiks võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest, kuid aastal 2014 olime alles 32% juures, seega meil on oluliselt kasvuruumi.

Looduskaitsealuste eramaade riigile omandamise aeglus on üks kitsaskoht, mis on pannud olukorda analüüsima isegi õiguskantsleri. Omandamise kiirendamiseks on 2017. aastal ette nähtud kolm miljonit eurot, see on üle kahe miljoni euro rohkem kui käesoleval aastal. Septembri lõpu seisuga on maade riigile omandamise järjekorras 192 kinnisasja kogupindalaga 2098 ha hinnangulise maksumusega 15 miljonit eurot. Selge on see, et olukord, kus piirangutega maade riigile omandamine võtab aega 8-9 aastat, ei ole kuskilt otsast normaalne ja tekitab arusaadavalt pahameelt. Looduskaitse toimimiseks peab riik tagama ka maaomanike õigused. See lisanduv raha järgmisel kolmel aastal on kahtlemata väga oluline samm edasi. Siinkohal saan kohe vastata küsimusele: “Aga mis ei rahulda eelarve puhul?” Ma ei tea, kas nüüd ei rahulda, aga rohkema raha eest saaks maade ostu järjekorda lühendada. Kõlab loogiliselt.

Väljakutseid jagub. Üks neist on teha paremat tulemust vähemate inimestega. Kuulates päevaseid arutelusaateid olukorrast riigis, võib arukate inimeste suust kuulda täitsa eluvõõrast juttu aina kasvavast bürokraatiast.

Keskkonnaministeerium vähendas ajavahemikul 2015. aasta 1. juunist 2016. aasta 1. juunini kokku 122 töökohta, millega aitasime kaasa valitsuse eesmärgile vähendada valitsemise mahtu järgmise nelja aasta jooksul. See, et riik vaatab üle, kuidas me praegu asju ajame, on mõistlik. Sellest selgub, kas midagi saab lihtsamalt teha või midagi tegemata jätta, kuidas kodanikule lähemale tulla ning pakkuda tänapäevaseid vahendeid. Kui iga päev nendele asjadele mõelda ja neist oma töös lähtuda, tuleb ressursivõit iseenesest ning nii mõnigi protsess saab selgemaks. Nelja aasta eesmärgi täitmist ühe aastaga pidasime vajalikuks, et saaksime lasta uutel protsessidel juurduda enne Euroopa Liidu eesistumise perioodi.

Keskkonnaministeeriumi eelarve on 2017. aastal mullusega võrreldes 21,9 miljonit eurot rohkem, see tuleneb peamiselt Euroopa Liidu tõukefondide programmide elluviimise faasi jõudmisest. Investeerime puhta joogivee tagamisse ja reovee puhastamisse 30 miljonit eurot.

Praegu rahastatud projektidest olulisemad on Haapsalu ning Märjamaa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Uuel aastal alustame suuremahulisi puhastustöid Purtse jõe valgalal, Kohtla-Järve korrastatud poolkoksiprügila läheduses asuva fenoolisoo jääkreostuse ohutustamist ning Kroodi oja jääkreostuse likvideerimist.

Investeerime kokku ligi 10 miljonit eurot Kukruse A-kategooria kaevandusjäätmete hoidla korrastamisse, et likvideerida reostuskolle, mis paiskab nii õhku kui põhjavette ohtlikke aineid. Parandame vooluveekogude seisundeid ja kalade rändetingimusi, et võimaldada neile vaba läbipääs kudemiskohtadesse. Selleks rahastatakse kuni kümne kalapääsu rajamist lõhelaste jõgedele.

Jätkatakse Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekti ning tehakse algust reaalsete töödega Sindi paisu rajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemiseks maksumusega 2,9 miljonit eurot.

Muidugi ei ragista me ainult võsas ega solberda mööda jõgesid, kuigi keskkonnainimestele ei saaks seda ette heita. Me investeerime tõukerahast ettevõtete energia- ja ressursitõhususe tõstmisesse kokku 5,4 miljonit eurot, millest 5 miljonit suunatakse ettevõtetele otsesteks tootmise ressursisäästlikumaks muutmise investeeringuteks. Tundub nüüdisaegne lähenemine, või kuidas?