Ida-Viru parimad eestikeelsed koolid asuvad Narvas

24. august 2011 SIRLE SOMMER-KALDA

Narva Vanalinna riigikooli 11. klass tegi mõned riigieksamid varakult ära ja nii edukalt, et kool leidis end pingerea esiotsast.

Tänavuses Eesti koolide pingereas leiab paremate Ida-Viru koolidena kolm Narva gümnaasiumi, millest üks on traditsiooniliselt humanitaargümnaasium, teine keelekümbluskool ja kolmas eesti gümnaasium.

Riigieksamite tulemuste järgi koostatud koolide pingerea esikümnes troonib ainsa Ida-Viru koolina Narva humanitaargümnaasium, mis on teinud edetabelis ilma juba aastaid.

Paremuselt teise maakonna koolina leiab sealt aga Narva Vanalinna riigikooli, mis on edetabelis esimest korda. Sealjuures on hiljuti gümnaasiumiks kasvanud keelekümbluskool saanud kõrge koha avansina, sest nende esimene lend lõpetab gümnaasiumi alles järgmisel aastal.

Tänavune koht tabelis peegeldab 11. klassi õpilaste tulemusi, kes otsustasid juba varakult ära teha kolm riigieksamit, mille kursus sel õppeaastal lõppes. Kooli keskmine hinne moodustub siiski vaid kahe riigieksami – geograafia ja keemia keskmiste põhjal, sest kolmandat sooritatud riigieksamit – bioloogiat – tegi alla viie õpilase ning seda tulemust riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ei avalikusta.

Vanalinna riigikooli direktor Tatjana Stepanova ei oska ennustada, kas edu suudetakse järgmisel aastal korrata. “Arvan, et meil on väga targad õpilased ja toredad õpetajad, aga kohast edetabelis on tähtsam see, et meie õpilased oleksid elus edukad – peaaegu kõik neist kavatsevad minna edasi õppima.”

Stabiilselt paremaks

Kui Vanalinna riigikool on teatud mööndustega eestikeelne kool, siis Narva eesti gümnaasium on seda vaieldamatult. “Vahe on juba alguses: meie ei õpeta eesti keelt võõrkeelena, aga keelekümbluskool teeb seda,” selgitas gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei, kes rõõmustab selle üle, et kool pole viimase 5-6 aasta jooksul kordagi esisajast välja kukkunud, vaid hoopis stabiilselt ülespoole roninud.

Eesti gümnaasiumi tugevustena nimetas Kroon-Assafrei väikest õpilaste arvu ja kaadri vähest voolavust. “Tulin siia ise õpetajaks 21 aastat tagasi ja tean, et tugevad õpetajad on olnud majas kaua aastaid. Ja teiseks, kui klassis on 13 õpilast nagu viimase lennu puhul, siis ei ole võimalik, et ükski õpilane massi sisse ära kaob. Sa jääd iga päev silma ja oled kogu aeg tähelepanu all.”

Head tulemused on direktori sõnul eriti kõrgelt hinnatud juba seetõttu, et erinevalt eliitkoolidest õpilasi ei valita. “Vähe sellest – igal aastal kõnnivad mõned tipud eliitkoolidesse minema, mida me ei saa kuidagi takistada.”

Võimas hüpe

Kui enamik vabariigi esisaja hulka mahtunud koole, nagu näiteks Narva Pähklimäe gümnaasium, Kohtla-Järve Järve gümnaasium, Sillamäe Kannuka kool ja Jõhvi vene gümnaasium, on olnud pingerea eesotsas aastaid, siis 37. koha omanik Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasium on kerkinud mullusega võrreldes lausa 110 koha võrra.

“Ise ka tegime suured silmad – ei osanud nii head tulemust oodata. Peab tänama nii õpetajaid, õpilasi kui lastevanemaid,” kommenteeris õppealajuhataja Anne Illopmägi, lisades, et varasemast on gümnaasiumil ette näidata isegi veel kõrgem koht, aga kuna aastad ei ole vennad, kõigub ka koht pingereas.

“Üks põhjus, miks sel aastal selline tõus tuli, on kindlasti asjaolu, et õpetajaskond on natuke noorenenud ja kooli on tööle tulnud palju vilistlasi. Teiseks tooksin välja vene õpilaste harjumuse pingutada. Olen töötanud mitmes koolis ja näen, et vene lastel on topeltraske Eestis läbi lüüa – nad peavad selleks kogu aeg pingutama,” rääkis Illopmägi.
Ida-Virumaa ainsa maakoolina leiab esisajast seekord vaid Avinurme gümnaasiumi.