Kohtla-Järvel on kütte eest võlgu üle 20 maja

28. september 2016 NIINA VOROPAJEVA
Võib vaid loota, et Kohtla-Järve Vahtra tänava 23. majale, mille elanikud olid sunnitud möödunud talvel oma korterid kütte väljalülitamise tõttu maha jätma, ei lisandu tänavu uusi.

Võib vaid loota, et Kohtla-Järve Vahtra tänava 23. majale, mille elanikud olid sunnitud möödunud talvel oma korterid kütte väljalülitamise tõttu maha jätma, ei lisandu tänavu uusi.

VKG Soojuse eilse päeva andmetel on soojussõlmed plommitud 27s kütte eest võlgu olevas majas, võla kogusumma on 27 500 eurot.

 

Küttehooaeg on kohe-kohe algamas, kuid esialgu pole selge, millal saavad sooja need majad, mis ei ole oma võlgu veel tasunud.

VKG Soojuse teatel võlgu siiski likvideeritakse. Kui möödunud nädalal olid soojussõlmed plommitud 30 majas, siis eilse päeva seisuga 27 majas: üks Jõhvis, ülejäänud Kohtla-Järvel. Tuletame meelde, et suve alguses oli selliseid maju üle viiekümne, võla kogusumma aga ulatus üle 130 000 euro.

VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko ütles, et iga päev laekub võla katteks mõni summa ning kui võrrelda andmeid septembri alguses ja praegu, siis on võlad selle ajaga vähenenud 40 protsendi võrra.

Riskirühm

Bojenko rääkis, et riskirühma moodustavad Kohtla-Järve Järve linnaosas asuvad majad, millel on kõige suuremad võlad − üle 1000 euro. Tema sõnul ei ole selliseid maju palju ning praegu teevad soojusettevõtte töötajad nende, aga ka teiste majadega tööd, et probleemile lahendus leida.

“Vaatleme olukorda igas konkreetses majas eraldi. Usun, et mingitel juhtudel võib ettevõte majale võla tasumise ajatamist pakkuda,” rääkis ta. “VKG Soojuse huvides on, et ei korduks möödunudtalvine olukord, kus mitu maja jäi kütteta, ning et mitte üheski majas ei jääks inimesed külma ja torud kinni ei külmuks. Selle probleemi arutamiseks peetakse linnavalitsuses kohtumisi.”

Rohkem tähelepanu

Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen ütles, et tänavu on hakanud linnavõimud võlgnike probleemidesse ja nende põhjustesse senisest tähelepanelikumalt suhtuma. Nad on veendunud, et korteriühistute juhid ei istu käed rüpes, vaid töötavad selle nimel, et võlgnikelt nende võlad välja nõuda.

“Kuid sageli jõuame ummikusse, kuna me ei saa võlga välja nõuda näiteks Venemaal elavatelt korteriomanikelt, samuti on suuri probleeme pangale kuuluvate korteritega,” märkis ta. “Kuid juba seegi on hea, et nendele probleemidele, mida varem peeti majasisesteks, pööratakse praegu ka linna ja valitsuse tasandil tähelepanu − seda oleme me taotlenud pikka aega.”

Nagu ka möödunud aastal, teeb assotsiatsiooni liikmeid eriti murelikuks olukord Uus tn 9 asuvas majas. Eelmisel aastal jäeti ka see maja kütteta, kuid erinevalt Vahtra tänava 23. majast, mis samuti sooja ei saanud ja muutus selle tagajärjel elamiskõlbmatuks, jäi see mingil moel ellu. Praeguseks on maja võlg Jelena Mutoneni sõnul ligikaudu 5000 eurot ning seda kohe või kolme-nelja kuuga likvideerida ei ole reaalne.